Aga mõeldes meie igapäevasele elule – ka märksa vähem tähtsamates küsimustes on just arvamuste erisus see, mis ajab abielud lõhki ja sunnib inimesi tööd vahetama. Meile lihtsalt ei mahu pähe, kuidas teised nii valesti mõtlevad. Kuidas meie kolleeg nii halvasti ütleb või kuidas ülemus nii hoolimatult käitub. Või kuidas abikaasa aru ei saa, kui väärtusliku inimesega ta ikkagi koos elab.Ning need väikesed asjad lähevad hullult hinge.
Kolumnist ja konsultant Peter Bregman aga ütleb selle peale HBRi blogis: „Take it easy! Kui lähed arvutipoodi, siis ära mine närvi sellest, et sulle seal juhuslikult piima ei müüda.“ Teine inimene ei käitu mitte valesti, vaid tema „süü“ on selles, et ta käitub teisiti, kui me eeldasime.
Maailm on nii kirju ja firmad nii erinevad, nii et tõenäosus, et me puutume kokku kellegagi, kes meile närvidele käib, on hästi suur. Mõnedest juhtudest on päris palju ka räägitud: kui jaapanlane äriläbirääkimistel vait on, et pruugi see kaugeltki tähendada, et ta sinuga nõus on. Sama hästi võib see tähendada, et ta ei soovi lihtsalt avalikult oma mittenõusolekut väljendada.
Tõsi, jaapanlaste ja hiinlaste puhul on need erinevused kuidagi kergemini talutavad. Mida aga teha siis, kui väljakannatamatult käitub su kolleeg? Ainus võimalus, et su närvid terveks jääks, ütleb Bregman, on võtta asja rahulikult ja seda kõike aktsepteerida. Sest see, et ta kasutab samu sõnu, ei tähenda midagi – ta räägib tegelikult teist keelt. Ta on teistsugusest kodust pärit. Ta on käinud teistsuguses koolis. Ja tema elukogemus ja tunded on hoopis teised kui sul.
Nii et reegel „Käitu teise inimesega nii, nagu sa tahaksid, et tema käituks sinuga“ enam ei kehti. Nüüd aitab sind edasi reegel „Käitu teise inimesega nii, nagu tema seda tahaks“.
Muide, Dale Carnegie ütles seda kõike päris tabavalt juba päris mitmed-mitmed aastat tagasi: „Mulle meeldivad maasikad vahukoorega, aga kalad, sunnikud, armastavad miskipärast usse.“
Director 