Sorry, aga sa töötad liiga palju!

„Ma töötan ainult kaks tundi päevas.“

Ei saa aru. Kuidas saab minu kunagine õppejõud Tiit Hennoste ainult kaks tundi päevas töötada? Ja seejuures nii palju ära teha: õpetada tudengeid meil ja välismaal, analüüsida meediat, teha koolitusi, kirjutada artikleid ja raamatuid jne.

„Usu mind, kaks tundi päevas on piisav,“ lisas professor, kui me suvel kohtusime. „Aga sa pead seda tegema iga päev, ilma katkestamata, väga intensiivselt ja järjekindlalt!”

Asja üle mõeldes nõustun, et kahe tunni jutus on iva sees. Eriti värske McKinsey uuringu „Leaders in the Crisis“ valguses, kus selgub, et juhtide töökoormus on masu ajal kõvasti tõusnud: kui muidu töötasid nad keskmiselt 45 tundi nädalas, siis nüüd 55 tundi. Küsimus on ju selles, kuidas neid tunde kasutada.

Mul on olnud päris palju selliseid päevi, kus lähen heade kavatsustega tööle, aga need põrmustuvad kohe, kui meiliboksi avan. Õhtuks on tunne, nagu oleks kõvasti tööd teinud: mitmed tulekahjud said kustutatud. Ainus, mis tegemata jäi, oli kõik see, mida olin hommikul plaaninud!

Aga mõned ometi jõuavad, sest neil on olemas oma isiklik kahe tunni reegel. Need on üsnagi lihtsad järgida ning ei maksa midagi.

Suvel leidsin veel paar head võtet, mis väärivad tähelepanu oma lihtsuses. Brian Tracey, Eestiski käinud kõnemees ja kirjanik, ütleb, et selleks, et rohkem jõuda, tuleb töötada rohkem: Tööta rohkem: keskendu paremini, pinguta rohkem, harjuta end töötama ilma katkestusteta. Tee asju kiiremini: tee töö kiiremini ära ning võta järgmine kiiremini ette.
Ühendades kõvemini ja kiiremini võid sa rohkem ühe päeva jooksul ära teha kui teised nädalaga.

Konsultant Peter Bregman kiidab aga 18 minuti meetodit. Ta ütleb, et harjumuspärasest to do listist ei piisa – sul pole meeles seda vaadata. Aga sul peab olema süsteem, mis ei lase sul laiali valguda, ükskõik mis päeva jooksul ka ei juhtuks. See on omamoodi rituaal ning rituaalide jõud ongi korduses ja rutiinis! Bregmani meetodit on samuti lihtne kasutada:

Esimene samm (5 minutit)

Enne kui arvuti hommikul käima paned, võta leht paberit. Mõtle läbi ja kirjuta üles need paar asja, mis on su eesmärkide täitmiseks hädavajalikud ning mida sa suudad päeva jooksul kindlasti ära teha. Siis kirjuta need tegevused päevaplaani sisse. Kõige ebameeldivamad ja raskemad tegevused, mida sa kipud edasi lükkama, pane kohe päeva algusse (isegi enne e-mailide lugemist). Niisiis: tegevus, koht, aeg. Kui sa tegevuseks aega ei planeeri, pole seda mõtet üles kirjutadagi.

Teine samm (1 minut iga töötunni kohta)

Pane telefon näiteks iga täistund märku andma. Võta aeg maha, vaata päevaplaani ning küsi endalt, kas veetsid tunni produktiivselt. Säti asjad nii, et ka järgmine tund oleks hästi viljakas.

Kolmas samm (5 minutit)

Ära torma päeva lõpus töölt minema. Istu viis minutit ja vaata üle, kuidas päev läks. Mis läks hästi, mis jäi tegemata. Mida teha homme paremini.

Artikkel ilmus ajakirjas Director september 2009

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s