Ebakindlatel aegadel on just juhi enesekindlus see, millega teisi kaasa tõmmata.
Me kõik imetleme enesekindlaid inimesi, kes suudavad ümbritsevad oma reeglite järgi mängima panna. Director näitab, kuidas väikese vaevaga kõvasti enesekindlamaks saada.
Mitu lindiskandaali peab Edgar Savisaarel veel tulema, et ta poliitikamaailmas maha kantaks? Halb uudis Andrus Ansipile: seda ei juhtu iialgi. Hea uudis: tema šansid on sama head kui Savisaarel. Sest see, mida sa teed või räägid, pole kaugeltki nii tähtis kui see, kuidas sa räägid. Otsustavaks saab just see, kui enesekindla mulje suudad teistele jätta.
Seda kinnitab ka bestselleri „Judgment in managerial decision making“ autori ja organisatsioonikäitumise professori Don A. Moore’i värske uuring. Nimelt pidid katsealused ülesannete lahendamisel mitmetelt nõustajatelt abi paluma. Selgus, et popimaks osutusid just kõige enesekindlamad nõustajad, isegi kui nad suisa halba nõu andsid. Enesekindlus loeb!
„Jah, enesekindlus loeb,“ kinnitab Eesti üks kogenumaid psühholooge Aleksander Pulver, „ja eriti rasketel aegadel. Just seetõttu tõusevadki diktaatorid ikka just keerulisematel aegadel esile.“
Ta toob välja kaks põhjust, miks meile kõigile meeldib enesekindlate inimeste seltsis olla, tunnistame me seda või mitte.
Esiteks on juba inimese olemus selline, et ta ei taha vastutust kanda. Kui vähegi võimalik, siis loodame, et keegi otsustaks meie eest. Kui mul läheb halvasti, siis ma ei taha ju süüdi olla. Mina kardan, aga enesekindel inimene ütleb mulle emotsioonitult, mida teha. Enesekindel inimene esindab kõike seda, mida ma tahan olla, aga ma ei suuda või ei oska. Enesekindlus on veetlev.
Teiseks on suuremal osal inimestest loomuomaselt kõrge ärevustase, teatud hirmud. Äkki keegi arvab minust halvasti! Äkki ma paistan rumal välja? Ma ei ole täiuslik? Hirm, et elu ei ole läinud nii, nagu tahaksin.
Sellist ärevust on võimalik mitmel viisil maha võtta. Mõni püüab unustada asjad, mis ärevust tekitavad, või tarbida alkoholi ja narkot. Üks viis ärevusest lahti saada on alluda kellegi teise tahtele, sest siis on sul olemas keegi, kes kõike teab, kõike oskab.
See ongi põhjus, miks just rasketel aegadel tõusevad diktaatorid esile, ükskõik kui demokraatlikuks ühiskond end ka ei pea. Mida enesekindlam poliitik, seda suurem aukartus tema vastu tekib. Inimesed ootavad, et keegi teeks kõva käega otsuseid.
* * * *
Enesekindluse välimääraja
Seega pole mingi üllatus, et kui Rob Yeungi säravkollane raamat, millel suur pealkiri „Confidence“, müügile tuli, hüppas see kohe müügitabelite tippu. Yeung on Briti psühholoog, juhtimistreener, telesaadete juht ja mitmete raamatute autor.
Raamatu põhisõnumina kummutatakse müüt, et enesekindlus on kaasasündinud omadus, mis lihtsalt on või ei ole. Enesekindlust saab suurendada ja arendada, tuleb lihtsalt teada, kuidas. Ja mis kõige parem – Yeungi sõnul on meis kõigis selleks ressurss juba olemas.
„Kas tahaksid muuta oma elu ja olla hästi enesekindel?“ küsib ta sissejuhatuses. „Hea uudis – see on võimalik!“ ütleb ta ja toob välja lihtsa ning tuntud mudeli mõtete, tunnete ja käitumise seostest.
Kui inimene mõtleb, et ta on läbikukkuja , siis ta tunnebki ennast kohe õnnetuna ja see tekitab veel vähem tahtmist midagi teha. Teistpidi, kui sa mõtled positiivselt, siis hakkad ennast tundma paremini ja enesekindlamalt, mis omakorda annab tõuke midagi ära teha. Ei midagi uut – lihtne! Aga paljud meist tegelikult seda järgivad?
Mõtlemist saab treenida, et see keskenduks positiivsele. Seega, enesekindlus algab mõtlemisest! Enesekindlad inimesed usuvad endasse ja seda tehes saavutavad nad oma eesmärgid kergemini.
Director noppis Yeungi raamatust välja 10 head soovitust enesekindluse suurendamiseks:
Kuidas suurendada enesekindlust? Rob Yeungi 10 soovitust
Keskendu oma tugevustele ning ära materda ennast nõrkuste pärast. David Beckham ei muretse ka ilmselt liialt sellepärast, et ta pole hea väravavaht.
Lõpeta enese kritiseerimine. Me lausume sisekõnes endale umbes 150–300 sõna minutis, mis moodustavad iga päev tuhandeid sisemisi sõnumeid. Loomulikult mõjutab see sisemine kriitika tugevalt meie maailmavaadet, kujundades mõtlemist tihtipeale negatiivsemaks, kui vaja oleks.
Inimene on ainukene loom, kes suudab mõelda tulevikust. Miks mitte seda oskust kasutada. Pane paika oma suuremad ja väiksemad eesmärgid ja jää nendele truuks. Tõeline enesekindlus tuleb iseenda, mitte kellegi teise unistuste järgimisest.
Käitu enesekindlalt. Kas oled tähele pannud, kuidas enesekindlad inimesed kiirgavad seda ka väljapoole? Muuda oma kehakeelt ja käitumist enesekindlamaks – see häälestab ümber ka su mõtlemise ja tunnetemaailma. Kui sa hakkad käituma nagu enesekindel inimene, üritab sinu aju seda käitumist seletada, sundides mõistust uskuma, et sa oledki enesekindel.
Kui oled närvis, siis hinga! Me teeme stressiseisundis, nt esinemispaanikas, väikseid lühikesi hingetõmbeid kopsude ülemisse ossa – hingeldame. Rahulikus olekus hingame läbi raskuskeskme ehk diafragma, mis asub inimesel nabast allpool. Sunni ennast hingama läbi diafragma – nii rahustad keha maha ja taastad enesekindluse.
Jälgi oma rühti. Rüht on esimesi asju, mida juba eemalt märkame. Kujuta ette oma pealaega ühenduses olevat hõbedast nööri, mida tõmmatakse ülespoole.
Kuldne reegel: vaata inimesele silmadesse, kui ta räägib (80–90% ajast). Ise rääkides võib osaliselt ka eemale vaadata (50% ajast).
Kasuta positiivseid väljendeid. Unusta ära sõnad ainult, ma loodan ainult, ma olen kõigest büroojuhataja jne). Sõnade ma proovin asemel ütle parem: ma teen!
Kuula rohkem, räägi vähem! Paljud inimesed muutuvad seltskonda minnes ärevaks, sest kardavad kriitikat oma väljaütlemistele. Lihtne soovitus: ole hea kuulaja! Inimestele meeldib niikuinii rohkem endast rääkida, seetõttu tahamegi me koos olla heade kuulajatega. Nii et palu teistel endast rääkida – nii saad lahti esiplaanil olemise pingest.
Ja kõige lõpuks – tähista väikeseid võite! Eesmärkide saavutamine ja enesekindluse kasvatamine on pidev tegevus. Aju-uuringud näitavad, et need ajuosad, mis toodavad õnnetunnet, elavnevad pigem lühiajaliste ja käegakatsutavate saavutuste korral. Kui sinu eesmärk on liiga kauge, siis on raske sellest innustuda.
* * *
ALEKSANDER PULVERI NÕUANDED
Vahet tuleb teha sellise justkui enesekindla käitumise vahel, mis varjab ärevust ja abitust (uste paugutamine, vastuvaidlejale öeldakse, et ta on ise loll), ja käitumise vahel, mis väljendab läbimõeldud tegevusvariante ja teadmist oma võimekusest. Tõeline enesekindlus ei ole välimine tunne, enesekindlus toetub põhjalikule ettevalmistusele.
Arvatakse, et tõeline enesekindlus tekib sellest, et sul läheb kogu aeg nii, nagu sa arvad. Ei ole nii. Enesekindlus tekib hoopis sellest, et sa analüüsid ja leiad uue lahenduse, kui asjad ei lähe nii, nagu sa arvad (ja nad peamiselt ei lähe nii). Kui tekib mingi vastuolu, siis jälle parandad.
Enesekindlaks saab nimetada juhti, kel on hoiak, et tegijal juhtub nii mõndagi.
Enesekindel inimene on tegelikult see, kes õpib tulemustest ja püüab teha järgmisel korral paremini.
Madala enesehinnanguga on inimene, kes tahab maksimaalset tulemust kohe – ta arvab, et vigu teevad nõrgad ja viga on maailmalõpp.
Enesekindlaks saab inimene siis, kui vigu peab normaalseks.
Tee ükskõik mida, peaasi et saad aru, mida sa teed.
Mõned väiksed nipid välise käitumise kohta, millega enesekindlust tõsta
Riietu hästi
Ehkki öeldakse, et narri meest, mitte mehe mütsi, on riietel siiski tähtis roll: nad mõjutavad inimese enesetunnet ja seeläbi suhtlemisviisi. Uskumatu, aga puhtus, hea lõhn ja soeng aitavad väga palju enesekindlusele kaasa. Odavate riiete asemel osta vähe, aga kvaliteetseid riideid (lisaks paremale väljanägemisele kestavad need kauem).
Kõnni kiiremini
Kõige lihtsam viis aru saada, kuidas sa ennast tunned, on kõnnak. Oled väsinud? Tujutu? Energiat täis? Enesekindlad inimesed kõnnivad kiiremini. Proovi järele: kõnni kiiremini kui tavaliselt ja sa mitte ainult ei näi enesekindlam, vaid sa tunnedki seda.
Rüht
Selg sirgeks, õlad taha! Pea püsti, silmside teistega! Nii jätad teistele endast positiivse mulje ning tunned ka ise rohkem energiat.
Tee endale ise reklaami
Innustav on kuulata, kuidas keegi sulle enesekindlalt motivatsioonist räägib. Kuid seda ei tule just väga tihti ette, nii et tee endale ise reklaamikõne. Kirjuta mõnekümnesekundiline kõne oma eesmärkidest ja tugevatest külgedest ning korda seda aeg-ajalt, ka peegli ees.
Komplimendid
Kui sa mõtled endast negatiivselt, siis peegeldad seda solvangute või tagarääkimise näol. Negatiivsuse tsüklist saab välja teisi inimesi kiites. Tee komplimente inimestele. Otsides parimat teistes, näitad välja ka parimat iseendas.
Istu ette
Paljud inimesed istuvad koosolekul või konverentsil võimalikult taha, et neid jumala pärast keegi ei märkaks. See peegeldab enesekindluse puudumist. Istu just nimelt ette ritta – nii saad sellest hirmust jagu ja kasvatad oma enesekindlust.
Ütle arvamus välja
Grupiaruteludes on inimesed tihti vait, sest neile tundub, et nende mõtted on tobedad ning teised panevad neid pahaks. See hirm ei ole põhjendatud – inimesed on palju tolerantsemad, kui arvatakse. Teiseks, just grupiarutelude ajal on hea lihvida enesekindla kõne pidamise oskust.
Treeni
Füüsiline vorm mõjutab kõvasti enesekindlust. Kui oled vormist väljas, tunned end ebakindlalt ja inetumalt, ka energiat on vähem. Treenides saad energialaksu ja su enesekindlus kasvab.
Allikas:
www.pickthebrain.com/blog
LISA
Kuidas enesekindlust ära tunda? Siin on üks võimalik selgitus, mis ei ole küll väga teaduslik, aga näitab inimeste mõtteviisi.
Kõrge enesekindlus:
*Teed seda, mida õigeks pead, isegi siis, kui teised sind kritiseerivad.
*Julged riskida ja teha lisapingutust, et oma eesmärke saavutada.
*Tunnistad oma vigu ja õpid neist.
*Võtad lahkelt tunnustust vastu; ütled, et oled meelitatud.
Madal enesekindlus:
*Kohandad oma käitumist selle järgi, mida teised sinust arvavad.
*Oled oma mugavustsoonis, kardad läbi kukkuda ja ei võta seetõttu riske.
*Pingutad selle nimel, et saaksid oma vigu varjata, ning loodad, et keegi ei märka seda.
*Võtad tunnustust vastu häbelikult. „Oh, see ei ole midagi erilist, igaüks võiks seda teha.“
Director 