Praegu on kõige tähtsam hoolitseda selle eest, et hetkel, mil majandusel hakkab hästi minema, oleks meil ressurssi tõusuga kaasa minna. Need, kes kavatsevad masuaja maksimaalsel säästururežiimil üle elada, kukuvad just siis, kui hakkab paremaks minema, sest neil ei ole siis ei vajalikke inimesi ega jõudu. Nii et ressursi hoidmine tähendab ennekõike siiski inimesi.
Teiseks tuleb praegu mõelda rohkem kui kunagi varem, et me ei müüks seda, mida meil on, vaid seda, mida inimestel vaja on. Euroopas on rikkaid endiselt küllaga, aga kallis kaup iseenesest ei ole see, mida nad tahaksid. See, mida nad ostavad, peab üha enam kokku sobima nende väärtushoiakutega. Ja need on muutunud: kui industriaalühiskonnas oli selleks raha, siis nüüd on see töö, mis pakub töörõõmu ja eneseteostust, ning kvaliteetne vaba aeg.