Tegelikult oleks ju jube hea, kui su inimesed annaksid sulle kui juhile kuidagi delikaatselt teada, kui sa tõeliselt halvasti oled käitunud. Aga isegi kui sa seda südamest tahad, pole see nii lihtne. Inimesed kardavad seda, sest ülemusele tagasiside andmine on omaette kunst.
Amy Gallo annab HBRi blogis mitmeid nõuandeid, kuidas ülemust kritiseerida. „Kõige alguseks on usaldus, head ja avatud suhted,“ ütleb ta. Aga see pole veel kaugeltki kõik.
Enne, kui sa oma ülemust kritiseerima hakkad, pead ära tabama, kas ta on üldse hinges valmis tagasisidet saama. Kui ta seda ei ole või kui ta parajasti sellises meeleolus, et parem on mitte lähenda, siis on targem muidugi suu kinni hoida.
Aga nagu iga tagasiside puhul, peavad su kavatsused olema ausad ja head ning sul peab olema siiras soov bossi aidata.
Kergem on seda teha siis, kui on käsil mõni uus projekt. Siis võid sobival hetkel küsida: „Kas sellest oleks abi, kui ma selle projekti osas tagasisidet annaksin?”
Põhiline viga, mida inimesed selles olukorras teevad, on see, et nad ei vaata bossi käitumist objektiivselt, vaid võtavad aluseks ettekujutuse, kuidas nad samas olukorras ise juhina käituksid. Või siis seletavad tagasiside andmise asemel, kuidas ideaalne boss peaks nende arust käituma.
Sellepärast on alati abiks see, kui keskendud selgelt sellele, mida sa oma ülemuse käitumise nägid – ei midagi rohkemat ega vähemat – , ja ütled selle ka nõnda välja: „Mulle tundus, et viimasel koosolekul sa karjusid inimeste peale.“
Ole muidugi valmis selleks, et boss hakkab end närviliselt õigustama. Sellisel juhul ütle rahulikult – sa ju ise tahtsid.
Siiski on kasulik, kui veendud enne, et sinu tagasidet tõesti tahetakse, ja uurid, millised on ülemuse kõige hellemad kohad, mille puhul on targem keel hammaste taga hoida.
Amy Gallo: How to Give Your Boss Feedback
http://blogs.hbr.org/hmu/2010/03/how-to-give-your-boss-feedback.html
Director 