Kuidas sinu firmas vigade tegemisega lood on, küsib Fast Company kolumnist Josh Linkner. Paljudes organisatsioonides rõhutatakse loomingulisust küll sõnades, aga firma tegelikud protsessid on korraldatud nõnda, et iga inimene, kes midagi teisiti teeb ja ebaõnnestub, saab karistada.
Aga kui rääkida loomingulisuse ühest ja suurimast takistusest, siis selleks on hirm. Hirm läbikukkumise ees on tavaliselt nii suur, et me jätame tihti oma unistused täitmata.
Kui uurida suurte innovaatorite elulugusid, siis selgub, et nad ei olnud targemad ega andekamad kui teised. Aga nad olid üle saanud hirmust läbikukkumise ees ning jätkasid ka pärast ebaedu oma eesmärkide poole liikumist. James Dyson, Ameerikas enimmüüdava Dysoni tolmuimeja looja, tegi 5126 prototüüpi enne, kuni jõudis selle õigeni.
Koolides õpivad lapsed küll matemaatikat ja teisi „õige-vale“ asju, kuid üks oluline oskus kogu eluks jäetakse seal omandamata: kuidas teha vigu? Kuidas elada oma tehtud vigadega? Kuidas pöörata tänased vead tulevikus edu aluseks?
Koolides peaks olema lõputunnistustel rida, kuhu on kirjutatud õppeaine nimi „Vigade tegemine“. Ning kooli lõpetavad noored saavad selgeks, et vigade tegemine on okei ja igal juhul parem valik kui asjade tegematajätmine.
See ei ole nali, sest nagu kinnitab IBMi korraldatud 1500 firmajuhi küsitlus, peavad äriliidrid just kreatiivsust tulevikus absoluutselt kõige tähtsamaks juhi edu faktoriks.
Aga lõpetuseks ka hea uudis: nagu kinnitab Harvardi ja Inseadi ühine uurimus, on 85% loomingulisusest õpitav oskus. Mis tähendab, et meis kõigis on 85% Mozarti, Picasso ja DaVinci loomingulisest potentsiaalist olemas. Ainult, ütleb Josh Linkner, seda musklit tuleb treenida – muidu ähvardab meid atroofia.
Lingid Josh Linkneri lugudele:
http://www.fastcompany.com/1671590/the-creativity-gap
http://www.fastcompany.com/1669300/fail-more-win-more
Director 