Eelmise nädala kolmapäeval kogunesid sotsiaalministeeriumi kutsel ühise laua taha arvamusliidrid, kelle hinnangul on soolise võrdõiguslikkuse temaatika ennekõike väärtussüsteemi küsimus, mille muutmine saab võimalikuks kodu ja haridussüsteemi koostöös. Mitu tundi väldanud arutelul osales nii era- kui avaliku ja mittetulundussektori esindajaid, samuti teadlasi.
Inimene omandab arusaama sooliselt defineeritud positsioonist ühiskonnas ja vastavad käitumismudelid juba lapseeas ning need antakse edasi ka järgmisele põlvkonnale. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse esinaine Reet Laja tõi välja Tallinna lasteaedades läbi viidud pilootuuringu, millest järeldub, et ka lasteaiaõpetajate haridusest ja hoiakutest sõltub palju. „Mõnes lasteaias antakse lastele soost olenemata võimalus koos malet mängida, teises on aga eraldi tüdrukute roosa nukunurk ja poiste autonurk. Seega oleneb palju juba ka lasteaiaõpetajate hoiakutest,“ selgitas Laja.
Kindlasti ei saa kool üksi murda kodust kaasa tulnud hoiakuid. „Küsisime 2005. aastal läbi viidud monitooringus inimestelt, kas neid üllataks, kui nende last tervitaks lasteaias meeskasvataja, või kuidas nad suhtuksid sellesse, kui katkist autot saabub remontima naismehhaanik,“ kirjeldas Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi sotsiaalse stratifikatsiooni osakonna juhataja Rein Vöörmann.
“Kui esimese küsimuse puhul oli üllatunute osakaal pea võrdselt nii meeste kui naiste hulgas suhteliselt kõrge, siis teise küsimuse puhul oli meeste hoiak väga ettevaatlik.“ Professor Mare Taagepera tõi välja, et ka meedia peaks teemasse tõsisemalt suhtuma, et toetada hoiakute muutumist selles vallas.
Palju arutelu tekitas töö ja pereelu ühitamise küsimus, seda ennekõike sellest aspektist, kas naise jaoks on see keerulisem kui mehe jaoks. Mitmed naised leidsid, et nad on kogenud olukordi, kus töökoha saamine oli raskendatud, kuna peres on mitu väikest last. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja sõnul võib tööandja arusaama põhjuseks olla see, et eeldatakse, et just naistel lasub peamine vastutus laste eest. Samas toodi ka välja, et Eestis on olnud juhtumeid, kus tööandja diskrimineerib mehi, kel on soov näiteks jääda haige lapsega koju või vanemapuhkusele, tuues põhjuseks selle, et lapsel on ju ema.
Positiivse näitena oli jutuks mitmes Skandinaavia riigis kehtiv süsteem, kus motiveeritakse mehi mõneks ajaks vanemapuhkusele jääma. „See on hea võimalus tõsta naiste konkurentsivõimet tööturul ja mehe võimalusi koos perega aeg veeta,“ nentis Rahuoja. Seda toetasid ka mitmed mõttetalgutel osalenud. Näiteks tõi juhtimisajakirja Director ärijuht Kristel Treier välja, et Eesti meesjuhtide seas esineb palju tervisehädasid ja rohkem läbipõlemisriski kui juhtivatel kohtadel töötavate naiste seas. „Kohustuslik isapuhkus aitaks neil aega maha võtta,“ leidis ta.
Osalejad leidsid, et soolise võrdõiguslikkuse temaatika on väga mitmekülgne ja eeldab, et nii peredel, tööandjatel, töövõtjatel kui seadusloojatel on soov tänast olukorda muuta.
Novembri lõpuni kestvat teavituskampaaniat toetab Euroopa Liit ESF programmist „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010“. Täpsem info www.kutsumus.ee
Jana Rosenfeld, sotsiaalministeeriumi avalike suhete osakonna meedianõunik
Tel 6269 323
GSM 505 7135
jana.rosenfeld@sm.ee
Director 