Ma ostan selle! Sest täna võin seda endale lubada

Jah, täna ma luban seda endale! Võib-olla on see jäätis, võib-olla mõni kallis vein või uued kingad…

Ilmselt me kõik ostame vahel midagi sellist, mida ilmtingimata ostma ei peaks. Lihtsalt seepärast, et oleks tore. Tõsi, suure tõenäosusega oleme sel juhul sattunud alateadliku manipulatsiooni ohvriks, väidavad asja uurinud Melanie A. Dempsey Ryersoni ülikoolist ja Andrew A. Mitchell Toronto ülikoolist. Kusjuures võimalusi meid mõjutada on hästi palju, alates telereklaamist ning lõpetades pakendiga.

Muuhulgas tegid Melanie ja Andrew katse, kus püüdsid panna marketingi abil katsealuseid ostma kasutusomadustelt selgelt viletsamat pastakat (mille tint määris rohkem jne).

Katse koosnes kahest osast. Kõigepealt näidati inimestele mitmete toodete pilte, sh ka pastakate omi. Kuid viletsama pastaka 20 pilti olid positiivse imagoga  ning kvaliteetpastaka pildid, vastupidi, negatiivse imagoga.

Katse teises osas näidati igasuguste toodete reklaame ja nende vahele pastakate omi. Jällegi, reklaamid jätsid mulje, et viletsam pastakas on mõnusam. Ja kuigi inimesed olid pastakate tegelikest omadustest teadlikud, valis 75% vastajatest tegelikult viletsama pastaka. Põhjuseks katse esimeses osas näidatud positiivsed kuvandid, arvavad teadlased.

Nii et veel üks lisaargument neile, kes usuvad, et brändi sidumine tarbija emotsioonidega positiivse kuvandi kaudu on tähtsam kui rõhumine mõistusele.

Allikas:

Fast Company: The Psychology of Consumer Choice

http://www.strategy-business.com/article/10314c

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s