Kui naine saab lapse ja kavatseb temaga koduseks jääda, siis võib ta suu juhiametist puhtaks pühkida, olgem ausad. Sest ta kaotab oma kvalifikatsiooni ja toimub ka tagasiminek sotsiaalses plaanis. Oma valikutest ning toimetulekust juhi- ja emarollis räägivad EMT turundusdirektor ja juhatuse liige Piret Mürk-Dubout ning LTKH närvihaiguste keskuse juhataja ja Tallinna Tehnikaülikooli Kliinilise Meditsiini Instituudi dotsent dr Katrin Gross-Paju. Vestlus juhtis Jaana Liigand.
Piret: olin lapsega kodus viis kuud ning hakkasin seejärel taas töisesse ellu sisse elama. Nii mõnedki tuttavad võtsid kahetseva hoiaku, et oh sa vaesekene, alles sünnitasid ja juba tööl. Selline suhtumine on üsna valdav. Kui sa ruttu töömaailma tagasi lähed, siis järelikult puudub sul raha või sa lihtsalt ei hooli oma lapsest.
Tegelikult muutub ilmselt suur osa naisi pärast lapse sündi tunduvalt efektiivsemaks ning kui sul on vähegi võimalik, siis suudad ühendada töised vajadused lapse omadega. Mina ise ei oska küll ennast haletseda ega ette kujutada, et ma aastateks koju jään.
Katrin: kas ühiskond ikka ootab seda, et ema on lapsega pikalt kodus? Minu arvates on tegu osaliselt müüdiga. Mõnes mõttes on selline suhtumine ju kindla peale minek, samuti nagu ütlemine: sa näed täna hea välja. Öelda noorele emale, et mis ta ikka veel tööle tuled, olgu parem kodus, on samamoodi käibefraas.
Peaksime ehk üldse küsima, miks peab naine lastega pikalt kodus olema? Arusaadav, vanasti kui muud lastetoitu polnud, oli naine lapse söögi allikas. Laps vajab ema enda kõrvale terve elu, mitte ainult esimesed poolteist aastat. Ma näen seda oma vanema lapse pealt, kes on praegu 24. Julgen küll öelda, et tal on väga hea meel, et tal on selline ema, kellega saab asju arutada ning kelle tegemiste üle võib uhke olla.
Piret: selle kodus olemise pikkusega on nii nagu igasuguste trendidega, kord selline dieet, siis teistsugune; mingid ravimid või toiduained on ühel hetkel kasulikud, siis nad jälle enam ei ole. Enda jaoks sõnastasin põhimõtte, et olen lapsega pool aastat kodus ja pühendun täielikult vaid temale. Lapse sünd oli suur muutus mu elus, ma tahtsin last väga ning soovisin aega võtta, et ise uue rolliga kohaneda ja anda lapsele aega minuga kohanemiseks.
Minu jaoks oli kõige olulisem leida inimene, kes saaks mõned päevased tunnid lapsega olla ja keda ma 100% usaldan ning kelle puhul tean, et laps on suurepärastes kätes. Leidsin, et kui olen selle pooleaastase aja meile mõlemale andnud ning lähen seejärel tööle, siis ma ei ole selle võrra halvem ema. Kas naine tohiks tegelikult nii mõelda?
Katrin: emotsionaalselt on muidugi vahva mõelda, kui oluline see on, kui ema on lapsega kodus. Loomulikult on kõigi vanemate soov, et nende lastest kasvaksid tublid inimesed. Aga seda mõjutavaid faktoreid on nii palju, et me ei saa rebida paljudest teguritest välja ühte – kas lapse ema on olnud kolm aastat töölt ära või mitte.
Ma arvan, et kui hakata statistikat tegema, siis tööl käivate emade lapsed võivad isegi tublimad ja elutervemad olla. Siin loevad nii paljud asjad, näiteks geenid, väline keskkond, kodune õhkkond. Ja viimane sõltub palju sellest, kas lapse ema on õnnelik, olgu ta siis kodune või tööinimene.
Piret: tõepoolest, nõuka-ajal tuli minul üheksakuuselt lastesõime minna, samas on mul kolleeg, kes oli kooli alguseni emaga kodus – edukus kujuneb ikka mingitel muudel alustel. Kindlasti on ka palju neid emasid [ja isasid, lisab Katrin], kes ei tahagi tööl käia, vaid ongi parema meelega kodus.
Kui me soovime olla arenenud ühiskond, siis me ei tohiks kedagi hukka mõista. Kui mina oma viiekuuse lapse kõrvalt tagasi tööle läksin, ei hakanud ma kohe 12tunniseid päevi tegema, kiirustasin ikka ruttu tagasi koju. Elektroonilistel töökeskkondadel on aga ka kodus olles võimalik silma peal hoida. Taas sisseelamine võttis umbes kolm kuud….
Edasi lugemiseks telli novembri Director tellimine@director.ee või
helista 625 1859
Director 
Olen seitsme lapse ema, ervajadustega laste koolijuht ja ka üsna varakult pärast viimaste laste sündi tööle naasenud. Olen laste kasvatamise kõrvalt lõpetanud magistriõpingud. Mistõttu olen arvamusel, et kui lapse isaga võrdväärselt panustada lastele pühendatud kvaliteetaega, siis ei jää pisipõnnid vanemate armastusest ilma. Ka suureneb isa lähedus lapsega. Eks hakkab ka Eestis isadus ausse tõusma. Usaldage isasid ja iseennast.
Tõsi, tööelu on keeruline jagada koduse eluga ja väga oluline on aeg vaid iseenesele. Samas aja efektiivne jaotuse ja kasutamise juures on kõik võimalik.
Parim lahendus on minu meelest kui need kaks asja – lastega kodus olemine ja töötamine oleks võimalik omavahel ühendada.
Nii ei kannata targal planeerimisel kumbki valdkond.
Eks loomulikult mingi aeg oleks loomulikult tark ja hea pühendada ainult lapsele, nagu antud loos, pool aastat oleks juba piisav, et siis lapse kõrvalt tööle hakata osalise ajaga.
Tundub, et üha enam ettevõtjaid on avastamas ROWE (Results Only Work Environment) juhtimisstiili oma ettevõtetes, mis töötab tõesti efektiivselt ja kokkuvõttes toodab igati palju rohkem tulu. Nii ei kannata ettevõtjad ja ettevõte ning ka seal töötajate perede vajadused on täidetud.
Nii meie ise kui ka mitmed meie head sõbrad kasutavad oma ettevõttes just sellist lahendust, seetõttu on kogemus omast käest.
Selle kohta rohkem saab lugeda ühest Äripäeva artiklist: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4145/new_eri_artiklid_414503