Viimasel ajal on meil palju räägitud, et Eesti majanduse päästab ainult eksport, sest Eesti siseturg on väike. See on makromajanduslikult kahtlemata õige, kuid iga konkreetse ettevõtte seisukohast küll mitte.
Tark juht teab, et välisturgudel lööb läbi ainult rahvusvaheliselt unikaalse konkurentsieelisega. Ja seda ei lähe tark inimene välisturule katsetama, vaid ta loob ja töötab selle üles koduturul siinsete rahvusvaheliste ettevõtetega konkureerides.
Ta kasvab eksportijaks sammhaaval, mitte ei hakka selleks reipalt üleöö. Ta ei lähe moevooludega kaasa ega uhkelda, et pankrott pole häbiasi. Ta saab aru, et mis on lubatud riskikapitalistile või leidurile, pole lubatud pikaajalise vaatega ettevõtte juhile. Ta mõistab, et usaldust töötatakse üles päev päeva haaval ja seda tuleb hoida nagu silmatera. Ta ei pane ekspordis loteriid. Tänased head kodumaised eeskujud on siin MarkIT, Estiko-Plastar ja Viking Window, kui nimetada mõnda. Nad kõik on loonud rahvusvaheliselt unikaalse konkurentsieelise omas nišis.
Tark mõistab, et see, mis Eesti turul eeliseks on, ei tarvitse seda olla välisturgudel. Baltika tuli ära Tšehhist, Nordecon taandus täiesti koduturule. Kuid Kalev on siin vastupidi valus ja õpetlik näide. Koduturul usaldusväärsel kohalikul kommibrändil ei olnud mingit eelist välisturgudel, kuid ikkagi trügiti sinna. Selle asemel et panna kõik ressursid koduturul liidripositsiooni tugevdamisele võitluses siinsete rahvusvaheliste konkurentidega, raiskas Kalev need ära ja tulemuseks oli positsiooni ja raha kaotus ka Eestis, rääkimata lootusetust ettevõtmisest välisturgudel.
Lisaks on oluline mõista, et kuigi Eestis on mitmeid edukaid eksportööre, nagu ABB, ES Sadolin, Elcoteq jt, põhinevad nende eelised rahvusvahelise suurkontserni unikaalsetel ressurssidel. Jah, me saame neilt küll õppida, kuidas rahvusvahelist kontserni kujundada ja juhtida, kuid meil tuleb välisturgudel unikaalsed eelised ikka ise luua. Ehk kui ABB ekspordib Eestis toodetud seadmeid Kasahhi turule, ei tähenda see veel kohe seda, et üks Eestis tubli ettevõte peaks eksporti trügima.
Kokkuvõttes: välisturul läbilöömise šanss on nii kaduvväike, et sinna tormamine ei tohi mingil juhul olla eesmärk omaette. Esmalt tuleb koduturul tarkust õppida ja kui sellega saavutatakse siin nii tugev liidripositsioon ja kasumlikkus, et sellega teistest peajagu üle ollakse, on aeg välisturgude peale tõsisemalt mõelda.
Muidu jooksed ennast välisturgudel lihtsalt kinni. Targem on hoida koduturul teenitud raha alles ja mitte kulutada seda läbimõtlemata ekspordi peale. Aus ja ilustamata ülestunnistus on palju enam väärt kui lihtsalt piiri taga loteriid panna ja raha põletada. Seda on meie 20aastane ettevõtluskogemus näidanud.
Mait Raava on juhtimiskonsultant, konsultatsioonifirma Pro Konsultatsioonid asutaja. Tal on suurte strateegiaprojektide läbiviimisel üle 15aastane kogemus.
Tere Mait!
Hea mõtteavaldus!
Küsin täpsusteks üle, et ütled, et “Esmalt tuleb koduturul tarkust õppida ja kui sellega saavutatakse siin nii tugev liidripositsioon ja kasumlikkus, et sellega teistest peajagu üle ollakse, on aeg välisturgude peale tõsisemalt mõelda.”
Kas sellega mõtled, et välisturule saab minna ainult Eesti mõistes suur firma (=liidripositsiooni hoidja)? Kuidas suhtud start-up firmadesse, kes kohe alguses sihivadki globaalsele turule – peamiselt on need siis tehnoloogiafirmad (Fortumo, Fits.me, SmartDust jpt?
Kirjutasin hiljuti samal teemal oma mõtteid ka siin: http://www.maripuu.eu/ekspordi-takistus/.
Selles probleem ongi, et liiga sageli räägitakse läbisegi alustavatest (või väga varases eas) tehnoloogiafirmadest ja turul mõnda aega (üle viie aasta) tegutsenud ettevõtetest. Esimeste edu tõenäosus pole suurem loteriivõidust ja seetõttu on üsna üks, kas nad teevad seda riskiäri Eestis või välisturgudel. Neile tulebki soovitada julgesti suuri riske võtta, olles valmis kogu raha kaotama. See kehtib täiesti Fortumo, Fits.me, SmartDust kohta. Kuid juba turul mõnda aega tegutsenud ettevõte pole enam riskiäris, tal on targalt tegutsedes märkimisväärne tõenäosus oma edu kodus kasvatada, seejuures palju, palju õppida, leida oma unikaalne rahvusvaheline konkurentsieelis ja seda kodus kasvatada enne välisturgudele sisenemist. Kui nad aga hakkaksid endale aru andmata riskikapitalistideks à la “ainult eksport päästab meid”, trügides ennatlikult välisturule, mängivad nad maha mitte ainult ekspordi vaid ka koduturu võimalused.