„Kas on raske teenida nii suurt hulka raha?”– „Pole midagi lihtsamat – kui raha on ainuke asi, mis sind huvitab!” Kui tahad midagi enamat, siis tuleb mängu missioon. Kirjutab Marju Unt.
***
Kas oled näinud kuulsat Orson Wellesi filmi „Kodanik Kane“? Väikesest poisist, kes eemaldati armastatud emast ja keda kasvatati nii, et temast saaks Ühendriikide võimsaim ja rikkaim mees? Ja saigi. Sellega seoses on mul meeles üks küsimus: „Kas on raske teenida nii suurt hulka raha?”– „Pole midagi lihtsamat – kui raha on ainuke asi, mis sind huvitab!” Kodanik Kane, kelle prototüübiks oli meediakuningas William Randolph Hearst, võitis kogu maailma, aga kaotas oma hinge. Ja suri kõledas üksilduses oma varade keskel.
Rohke raha teenimine on lihtne
Olen seda küsimust: „Kas on raske teenida suurt hulka raha?” esitanud meie instituudi vilistlaskursustel, kus käivad edasijõudnud firmajuhid-omanikud. Alati on see tekitanud pingsaid vaikuse- ja äratundmishetki. Mitmed juhid on tagasi vaadates tõdenud: „Jah, lihtne oli teenida palju raha, kui see oli ainus, mis mind huvitas! Aga elu edenedes ja kui sind hakkavad huvitama muudki väärtused, ei lähe rohke raha teenimine enam nii lihtsalt.“
Miks? Tekivad hoopis muud huvid, otsustamise aluseks saavad teised kriteeriumid: kvaliteet, inimesed, areng kooskõlas oma annetega, maailma avastamine, mingi positiivse muutuse, väärtuse loomine. Elu muutub huvitavamaks. Kuni sa pole veel kaotanud oma hinge. Hinge kaotamise oht on tegelik, sest hing on aeglane.
Meie tõttavas maailmas, kus raha on kõige lihtsam (ja vahel tundub, et ainuke üldarusaadav!) mõõdupuu, on hing kerge maha jääma. Tekib võõrandumine: me ei saa enam aru, mis asja me siin elus ajame. Kaob inspiratsioon, motivatsioon ja vaimsus, järele jääb tühjus, näilisus ja asendustegevused.
Inimese missioon ja ettevõte kui selle realiseerija
Missioon on alati seotud inimese enda raja leidmisega, oma tõekspidamiste ja kahtlemata ka andelaadi avastamise ning arendamisega, et luua väärtust ja muuta maailma paremaks. Missioon võib olla organisatsioonidel, perekondadel, koolidel, linnadel (vt nt www.missionstatements.com)
Directori lugeja jaoks on huvitav muidugi firma missioon. Siin tuleb aga astuda ikkagi sammuke tagasi. Kes algselt sõnastab selle missiooni? Mõistagi firma rajajad, omanikud, reaalsed tegijad. Milton Friedmani vabaturumajanduse ideoloogiat järgides on inimesel vaba voli luua oma firma, mis viib ellu juhi-omaniku väärtusi. Missioon sõnastab teatud väärtuste süsteemi, mis annab sellele firmale n-ö õiguse elada, luua väärtust inimeste, klientide ja oma loojate jaoks.
Missioon sõnastabki selle väärtuste süsteemi, vastates küsimustele:
Mida me teeme?
Kuidas me teeme?
Kellele meid vaja on?
Kuidas me oma olemasolu õigustame?
Mis piirkonnas me toimetame?
Katedraali-unistus
Aga missioonil on veel teinegi mõõde: suur pilt, mis annab sellele perspektiivi. Räägin sulle ühe vana loo kolmest keskaja kiviraidurist Toskaanas. Nende käest küsiti: “Mida sa teed?”
Esimene vastas: „Raiun kivi – teenin perele leiba”.
Teine vastas: „Raiun kivi – olen maakonna parim kiviraidur.”
Ja kolmas vastas: „Ehitan katedraali!”
See ongi suur pilt, mida igaüks kivi kaljust välja raiudes enda ees nägi. Kas võime teda vaadata kui missiooni ja suure pildiga meistrit, kelle oskusi lihvis ja inspireeris kujutlus katedraalist, mida ta oma vaimus juba ehitas? Ja kui mõelda igapäevaselt, siis milline oli nende kolme mehe elu; mis toimub küll nende käte vahel Itaalia sinise taeva all? Missugune oli see vaimsus, inspiratsioon, mis nende päevi värvis, ja kellena nad end nägid? Kuidas nad enesekindlaks suureks meistriks kasvasid? Kuidas pere ja ümbritsevad kodanikud neisse suhtusid? Milliseid tulemusi need kolm meistrit oma töös nägid?
Missioon kui sõna – visioon kui maal
Manfred Kets de Vries on öelnud: „Firmad varisevad vaimsuse puudumise tõttu. Vaimsus, mis on sõnastatud missioonina, on oluline majakas, mis ei lase sul karile minna; see ei lase rohketel libaahvatlustel sind oma teekonnal eksitada, sireenide meelitustele järele anda ja kursilt eksida.
Missioonide häda tänapäeval on kaunis tühisõnalisus. Mõisted kipuvad jääma abstraktseks ja need ei ole tõlgitud igapäevaste tegevuste keelde. Missioonis pole tasakaalus suurt pilti – katedraali, ja väikest pilti – igapäevast meistrioskustega kiviraiumist selle katedraali jaoks.
Kui sa küsid, mismoodi siis on seotud missioon ja visioon, siis visioon on selle unistuste, abstraktse katedraali projekti eskiis.
Mati Alaver maalis oma loodetavatele sponsoritele enne eestlaste esimesi olümpia-suusamedaleid silme ette olümpiavõidu visiooni: „Kujuta ette, kuidas meie mees seisab olümpia pjedestaalil. Masti tõuseb sinimustvalge lipp. Ja mängib Eesti hümn!“ Visualiseeritud igatsetud kujutluspildi tekitatud emotsioon oli niivõrd võimas, et pani teisedki uskuma selle missiooni võimalikkust nende tegijate käes.
Selgus annab julgust
Toon siia missiooni sõnastamise paralleeli äriplaani kirjutamisega. Kellele on äriplaani vaja? (Kellele on missiooni vaja?). Eelkõige juhile/omanikule, kirjutajale endale, et ta oma firma arengut, selle konkreetset plaani erinevates fookustes põhjalikult läbi mõtleks ja peas keerlevad mõtted teistele arusaadavalt sõnastaks. Selge sõna jõud lisab tema mõtetele autoriteeti. Teiseks, finants- või äripartnerile, kellega hakatakse finantseerimis- või kasvuettepanekut üle vaatama ja kaaluma, kui huvitav ja vettpidav see plaan on. Kolmandaks, ettevõtte töötajatele, kes saavad aru, mis asja me ajame ja kuhu me suundume.
Võrdle pilti äriplaanist ja mägimatkast. Inimesed, kes kõik mõistavad, mis retkel nad on ja kuhu retk viib, oskavad julgelt käituda ning targalt otsustada ka siis, kui juhti pole juhendamas. Inimesed, kes oskavad kaarti lugeda ja teavad marsruuti ja sihtkohta, oskavad iseseisvalt edasi matkata ja otsuseid langetada ootamatutes olukordades, mida tuleb ette kuitahes hästi planeeritud retkel.
Ajad muutuvad
Ei missioon ega äriplaan pole kivisse raiutud dokument, vaid kuulub kohandamisele ja ajakohastamisele. Missioon vaadatakse värskendamiseks üle soovitavalt üle aasta, aga päris kindlasti kolme-viie aasta tagant, sest elu muutub ja algselt sõnastatud missioon võib olla juba täidetud! Regio, üks tuntumaid Eesti firmasid, täitis oma 1988. aastal sõnastatud missiooni “Taaselustada Eesti kaardikultuur“, juba 1990. aastate lõpuks. Nii astus ettevõte oma missiooniga loogilises arengus järgmisele tasemele, kiiremate asukohamääramise tehnoloogiate juurde.
Selgus annab väe
Oleme mitmete firmadega sisekoolitusel välja töötanud nende missiooni, nii et kogu meeskond lööb oma mõttejõuga kaasa selle väga tähtsa idee õigel sõnastamisel. Põnev on olnud jälgida, kuidas inimesed oma igapäevasele tööle tähendust otsides suurt pilti loovad. Eriti tore on vaadata, kuidas sõnastus „Pakume… „ asendub mõttega “Oleme partneriks…“ ning kuidas inimeste silmad seda tõdedes uhkelt ja rõõmsalt särama löövad. Äri on ju suhted ja see, kellena sa end selles professionaalses suhtes tunned, annab sulle täiesti teistsuguse rollitunnetuse oma igapäevatöös. Kas pakkuja või partnerina? Nii sõnastatud missiooni on võimalik iga päev läbi elada, ehitades oma katedraali omal moel, mõtestades oma andeid, töist tegevust ja ühtlasi elu.
Peeter ja Peter
Inimese elu on väärtuslik, kui ta saab oma andeid avastada ja neid arendada. Vürst Peeter Volkonski on öelnud: „Inimese kõige suurem anne on üles leida oma kõige suurem anne!“ Nii et me oleme alati teel. Ma ei lahutakski töist ja eraelu – see on sinu elu, sinu anded, mida sa siin elus otsid! Vürst Peetril on siin teinegi Peter toeks. Moodsa juhtimise isa Peter F. Drucker on ikka avaldanud mõtet: „Kasvada tuleb oma annete poolest, selle asemel et kulutada elu oma puuduste kompenseerimisele.“ Ainult nii saab luua midagi suurt!
Firma piiratus moodsas maailmas on sama mis inimeste piirid (eks muidugi, meid on juba vanemad, sõbad ja koolisüsteem hoolega ettevaatlikesse piiridesse kasvatatud ja surunud). Aga kui inimesed usuvad ja tunnevad viljakas keskkonnas oma annete piirideta arengut, pole organisatsiooni arengulgi piire. Peetrite mõtteid jätkab Konrad Adenauer: „Me kõik elame sama taeva all, aga mõnede silmapiir on laiem.“
Õnne juurde ei vii sissetallatud rada
Missiooni puudumine annab rohelise tee võõrandumisele, tühja tallamisele ja suure pildi unustamisele – tundele, et minust ei sõltu siin maailmas mitte midagi. Samas kui elu ja töö missioonitundeline mõtestamine muudab maailma paremaks kohaks ja sind ennast rikkamaks, väärtuslikumaks ja õnnelikumaks inimeseks. Õnn pole eesmärk, vaid eluviis. Oma elu ja töise missiooni üle mõtisklemine ning selle elluviimine on õnn, mis on alati sinuga kaasas – see on sinu teekond.
Director 