Raimo Ülavere: meeskond on nii tugev kui selle nõrgim lüli? Sorry, see on vale!

„Meeskond on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli“. Oled kuulnud? Üha enam tundub mulle, et tänases Eestis see ei kehti. Ja seda kahel põhjusel.

Esiteks, meeskond saab olla ainult nii tugev, kui tugev on nõrgim suhe mistahes kahe inimese vahel meeskonnas. Ja teiseks: Eesti inimesed on paljuski arengukohas, kus väärtustatakse personaalset panust. Kus räägitakse võitjatest ja öeldakse: ma olen tubli! Ning mõeldakse, enamasti küll vaikselt, et sina nii tubli pole.

Ühelt poolt on see mõjutatud meie rahvuslikust eripärast – eestlased on keskmisest individualistlikumad. Ja teisalt on see lihtsalt meie praegune arenguetapp.

Julgen väita, et meeskonnatöö Eestis ei parane enne, kui ei võeta omaks järgmisi seisukohti:

  • Individualistlik etapp meeskonnatöö eel on loomulik. Enne ühise meie tekkimist on mina etapp paratamatu ja sellest ei saa üle hüpata. Inimene peab tundma, et ta on üksikisikuna väärtuslik, et ta teeb personaalselt suurepäraseid tulemusi ning et teda ka seepärast tunnustatakse. Kui ta seda kogenud pole, siis on temaga raske hakata ühisest meie’st rääkima.

  • Meeskonnas olgu vähe inimesi. Eestis toimiv meeskond ei tohiks olla suurem kui  4-5 inimest. Suurema arvu korral võib võitmisest huvitatud inimene tunda, et ta lahustub massis. Hästi toimivad täna meeskonnad, mis on loodud ühe inimese, n-ö staari ümber, näiteks  Kanepi, Veerpalu, Kanteri tiimid jne. Võrdsetel alustel kokku tulnud tiimid on tänagi Eestis olemas, ent nende laiemat levikut piirab just personaalse võidu vajadus.

  • Lühike tähtaeg. Eesti meeskonnad on edukamad, kui tähtaeg on lühem. 3-6 kuuline koostöö on ideaalne, pikem perspektiiv võib vähendada koostöötahet – igavik on ajamõõtmena iga inimese jaoks hirmutav.

  • Meeskonna  konkreetne eesmärk. Tuleb leppida, et (vähemalt praegu!) on meeskond eelkõige vahend millegi saavutamiseks, seega – mida konkreetsem eesmärk, seda parem koostöö.

Võib-olla ei saa eestlased meeskonnatöö maailmameistriks (ja ehk pole see vajalikki). Küll aga on meil mõistlik ära kasutada loomupärast individualistlikku lähenemist, moodustada väikseid, mobiilseid ja ajaliselt põgusaid projektimeeskondi, et tasapisi ja eestlasliku jonniga liikuda järgmisse etappi, kus mina on tubli asemel öeldakse meie oleme tublid.

Raimo Ülavere on juhtide coach ja koolitaja, ühtlasi blogi mindsweeper.ee pidaja.

 

One response to “Raimo Ülavere: meeskond on nii tugev kui selle nõrgim lüli? Sorry, see on vale!

  1. Minu arvates on meeskonnad täpselt nii nõrgad, kui nõrk on nende juht. Kui vaadata Kanterit ja Veerpalu, siis kas see meeskond on edukas ainult nende pärast? Või on neid äkki oskuslikult juhitud? Paljudes meeskondades (nii spordis kui äris) on staare ja superstaare, kellega on eeldus teha ära kõva tulemas. Kui aga nõrgim lüli istub hoopis meeskonna eesotsas, siis ei tee ka staarid tulemust ära. Ja ka tähtajad jäävad sellisel puhul ainult tähtaegadeks. Meeskonnatöö tulemuse määrab ära juhi oskus igat liiget eraldi maksimustulemust tegema panna. Ja meeskond ka selliselt koostada. Häda on sageli tõesti juhtimise oskustes. Ka selles, kui on vaja vahetada välja mõni saamatu meeskonnaliige.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s