Ummikus istud sa oma aja arvelt. Sülearvutiga voodis tööasju ajades kannatab ka isiklik aeg. Tööandja võiks sellise seisuga rahul olla. Kuid asi on keerulisem – pidev rabelemine töö ja kodu vahel toob kaasa väsimuse ja stressi ning inimene pole ka tööl enam nii efektiivne. Mida juht saab ära teha, et töötaja reipam oleks, kirjutab Ardo Reinsalu.
Igast viiest töötajast kaks ei ole rahul aja jagunemisega töö ja kodu vahel, nagu näitas hiljutine USAs läbi viidud uuring. Selle autori Bruce Katcheri sõnul on tasakaalu puudumise põhjuseks pikad tööpäevad, muutuv demograafia, sõidu peale kuluv aeg, suurenenud nõudmised tööl ning töö ja kodu piiride kadumine.
Väsimus kui varjatud ajaraiskaja
Väsimust ei liigitata tavaliselt tüüpiliste ajaraiskajate sekka, sest sellest tingitud ebaefektiivsust ei ole kerge märgata. Ometi on ju teada, et väsinud inimese reaktsiooniaeg ja otsustusvõime halveneb ning ta ei suuda eesmärgist kinni pidada. Väsimus pärsib informatsiooni töötlemisoskust, lühiajalist mälu, jõudlust, motivatsiooni, valmisolekut, tähelepanu ja kannatlikkust. Sisuliselt mõjutab väsimus pea kõiki meie oskusi ja omadusi!
Tulemuseks on olukord, kus me kulutame sama töö tegemiseks kauem aega, näiteks läheb ühe aruande koostamiseks tunni asemel tund ja viisteist minutit. Või teeme töö jooksul rohkem vigu, mille parandamiseks peame hiljem uuesti aega leidma. Rääkimata kõikidest nendest loovatest ideedest, mis jäävadki väsimuse tõttu tekitamata! Mida siis teha või õigemini, mida saaks ettevõtte juht ära teha selleks, et töötajad oleksid reipamad?
Suhtumise muutumine
Õnneks on suhtumine ületöötamisse muutumas. Kui 90. aastatel oli spetsialist või juht, kes jäi õhtuti pärast teisi kontorisse tööd tegema, edukuse etalon, siis täna näitab see, et inimene ei saa mingil põhjusel ettenähtud tööajaga hakkama. Esimese sammuna tuleks ettevõttes levitada suhtumist, et ületöötamine on taunitav. Kui töötaja ei saa tööajaga hakkama, on kõikide (sh ülemuse) huvides leida üles põhjused ja need kõrvaldada.
Sageli näen koolitustel ettevõtteid, kus ei ole töötajatele puhkamiseks eraldi kohta ette nähtud. See on ju umbes sama, nagu puuduks meil kodu magamistuba – viskame ennast niisama teleka ette vaibale ja üritame magada. Inimene ei suuda 8 tundi järjest efektiivselt panustada. Väikesed puhkepausid on aga kasulikumad, kui seda teha selleks ettenähtud puhkenurgas, eemal stressirikkast töökeskkonnast.
Sea sisse ka minipauside reegel. Korraldasime koostöös Tallinna Ülikooli tudengitega uuringu, kus jälgisime inimeste võimet arvuti taga efektiivselt tööd teha. Palusime osalejatel toksida arvutisse etteantud teksti ja spetsiaalne programm mõõtis sisestusvigade rohkust ajas. Selgus lihtne reegel: iga 30–40 minuti pideva töö järel hakkas vigade arv järsult suurenema! Seevastu isegi lühike puhkepaus või tegelemine mingi muu asjaga tõstis keskendumise kiiresti endisele tasemele ja vigade arv vähenes. Nii et minipaus tuleks võtta iga 40-45 minuti järel.
Pandlik graafik
Traditsiooniline 8–17 tööpäev on jäänuk eelmisest sajandist. Milleks korraldada näiteks hommikul kl 8 koosolekut, kui samasse ruumi kogunevad nii värsked hommikuinimesed kui ka õhtuinimesed, kes pole sel ajal veel kõige mõtteaktiivsemad?
Igal inimesel on oma füsioloogiliselt efektiivne aeg, kus ta teeb olulised ja tähelepanu nõudvad ülesanded kiiremini valmis. Ajakirjas Social Psychological and Personality Science avaldatud uuring näitas, et oma aega ise korraldavatel töötajatel olid edukamad töötulemused.
Üks suur ajaröövel on muidugi igapäevane transport, eriti hommikused ja õhtused ummikud. Paindlik töögraafik (tulles tööle pisut teisel kellaajal) aitab logistikale kulunud aega vähendada 40 minuti pealt 20 minutini – see on suur võit. 20 minutit päevas teeb aastas ligi 2 nädalat tööaega!
Kindlasti tasub kaaluda, kas antud töökohas on võimalik teha osaliselt teletööd või kodukontori päevi? Kodus töötamisel on loomulikult oma miinused (nt motiveerimine), aga ka plussid – kui kedagi teist pole kodus, on seal rahulikum töökeskkond. Samuti ei kulu aega transpordile, segajatele ja katkestustele.
Mõnele töötajale sobib osaline koormus, näiteks lapsega pikka aega kodus olnud vanem tuleks ehk varem tööle tagasi, kui saaks alustada osalise koormusega. Kindlasti on sama oluline sisseelamistugi täiendkoolituse näol. Me võime ju nõuda töötajalt, et ta ise endaga toime tuleks – ja ta tulebki –, aga see võtab lihtsalt rohkem aega ja ressurssi.
Director 