Miks sa töötad? Miks sa elad?

Kas 1500 eurot on sinu õnnetunde jaoks piisav või vajad veel midagi olulist? Enamik meist töötab suure osa oma ärkveloldud elust. Kui tihti aga juhtub, et sa peatud ja mõtled selle üle, miks sa seda teed? Nõnda küsib Mikk Tamme.

**
AUTOR: Mikk Tamme on Directori kaasautor. Ta on õppinud majandust Riias Stockholmi majanduskõrgkoolis, töötanud mitmes firmas juhiametis ning elanud mõnda aega ka Nepali kloostris.

Mõned nädalad tagasi istusin ühe hea sõbraga lõunalauas. Lisaks mitmele huvitavale äriprojektile panustab ta korralikult oma aega ka ühte noori harivasse projekti. Kuna olen viimasel ajal palju mõelnud enese ja teiste motivatsiooni üle, küsisin kohe, miks ta selle projektiga tegeleb. Samas tabasin end mõttelt, et tavaliselt ma töiseid miks-küsimusi iseendalt ei küsi. Miks ma töötan? Miks ma just seda tööd teen? Miks ma just nii palju tööd teen… Miks siis?

Kui palju määrab asju raha?

Kiire ja loogiline vastus on, et tööd tehakse raha pärast. Samas pole raha ju eesmärk iseenesest, vaid ainult vajalik vahend, et teha seda, mida su hing ihaldab. Kus on aga piir? Kui palju tasub tööd teha selleks, et raha teenida? Kui palju on raha meie vabaduse allikas ning millal muutub lõputu töötegemine meie vabaduse piirajaks?

USA teadlased on Nobeli preemia laureaadi Daniel Kahnemani juhtimisel inimese rahulolutunnet palju uurinud, muuhulgas ka palga suuruse ja rahulolu vahekorda. Tulemused kinnitasid suuresti üldist arvamust, et ega raha õnnelikuks tee.

Nimelt: kuni 60 000dollarilise aastapalgani inimeste rahulolu tõuseb koos palga kasvuga – tundub mõistlik, sest oma põhivajadused elus tuleb ju katta. Aga kui see piir on ületatud, siis õnnetunne enam ei muutu ehk need, kes teenivad 60 000, on enam-vähem sama rahul kui need, kes teenivad kaks, kümme või tuhat korda rohkem.

Kui Eestis kehtib sama seaduspärasus, siis inimese rahulolu kuupalga tõstmisel üle 1530 euro (SKP erinevusi arvesse võttes) enam ei kasva. Huvitaval kombel näitab samasugust efekti ka traditsiooniline majandusteooria. Teatud tasemest edasi hakkab inimene hindama rohkem vaba aega ning suurem tasu ainult vähendab huvi töötamise vastu.

Kui vaadata uuringuid, mis räägivad rahast, tuleb välja veel üks huvitav seik – nimelt oma raha äraandmine pakub inimestele rahulolu ning õnnelikumad inimesed annavad oma raha heategevuseks rohkem. Oma uurimuses „Tundes end hästi andes“ kirjutavad Harvardi ülikooli teadlased Lalin Anik, Lara B. Aknin, Michael I. Norton ja Elizabeth W. Dunn just sellest efektist. Ajulainete jälgimine näitab, et heategevus viib reaktsioonideni, mis seostuvad naudingu ja kasuga.

Saksa teadlased on tuvastanud, et inimeste rahulolu eluga suurendab ka vabatahtlik töö. Kas sinu firma pakub töötajatele võimalust lihtsalt osa oma palgast heategevusse suunata? Kas oled mõelnud, milline oleks väärt tegevus, mida saaksid toetada?

Tähendus – minu töö on kasulik

Mõned kuud tagasi tõi tuntud turundaja Andrus Purde Eestisse Komeediklubi nime all Briti koomikud. Huvitav oli lugeda, kuidas motivatsioon mõjutas Komeediklubi teokstegemist. Andrus kirjutab oma blogis, et seni, kuni ta mõtles Komeediklubist kui võimalikust riskantsest äriprojektist, leidis ta korduvalt vabandusi, et asja edasi lükata. Kui ta aga otsustas, et annetab kogu tulu Tallinna loomade varjupaigale, muutus perspektiiv täielikult. Risk jäi sama suureks, kuid tasu poolel polnud enam väike rahahulk, vaid hea võimalus öelda „Tänan!“ ühele väärt asutusele.

Andruse näide toob meid järgmise võimaliku töö tegemise motiivini – tundeni, et minu tööst on kasu, et selle tulemusel on väärtus. Üha rohkem on inimesi, kes otsustavad võtta vastu töökoha, mille tasu on väiksem, aga mis annab neile võimaluse maailma paremaks teha. Näiteks sotsiaalsed ettevõtjad või õpetajad, kes panustavad oma töösse palju rohkem kui lepingus kirjas. Töö võib sellisel juhul anda mõtte kogu elule.

Huvitav on vaadata töö tähendust ka veidi lihtsamas mõttes. Sa töötad näiteks mõne väga huvitava projekti kallal ning just siis, kui see valmis saab, otsustavad juhid, et seda ei lähe ikkagi vaja. Või juhtub, et sulle ei anta kuude viisi tagasisidet pärast seda, kui oled endast parima andnud. Kas sellised olukorrad mõjutavad inimese motivatsiooni? Duke’i ülikooli teadlase Dan Ariely ja tema kolleegide uuringud näitavad, et päris palju. Tuli välja, et inimesed, kes näevad, et nende tööst pole kasu, teevad 32% vähem tööd kui need, kes tunnevad, et nende tööst on kasu.

Töö teeb minust selle, kes ma olen

Tähenduse nägemise soov tundub olevat tugevalt seotud meie sooviga omada tugevat enesepilti. Me tahame olla edukad, teha kasulikku tööd, muudkui õppida rohkem ja uut…  Me tahame järgmist ametikõrgendust ning järjest mõjukamat tiitlit koos suurema võimuga. Kus on aga piir? Kas kõige selle puhul on tegemist eesmärgiga omaette või on meie saavutused vahendiks, et jõuda millegi tähtsamani?

Edasi lugeda saad märtsikuu Directorist. Leia poest või vaata juubelipakkumist!

2 responses to “Miks sa töötad? Miks sa elad?

  1. Hea artikkel. Tänud.

  2. Selle 1530 euroga on vist küll natuke võssa pandud.. Mis puutub siia SKP? Oluline on, mida sa oma kuupalga eest endale lubada saad. Pigem kehtib ka meil see 60 000 dollarit aastas. Paljud kaubad maksavad ju meil enamgi, kui USAs.
    Mu rahulolu kasvaks umbes täpselt 2x kui ma saaks 1500€ asemel 3000€ kuus. Ma saaks oma elu kardinaalselt ümber korraldada – ei peaks raiskama oma aega üldse paljudele asjadele, millega ma praegu olen sunnitud tegelema. Ja saaksin tegeleda selle asemel paljude asjadega, millest praegu võin vaid und näha. Mõelda vaid, kui palju rohkem saaks nt reisida…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s