Meil on päris palju ettevõtteid, kus arenguvestlused küll toimuvad, kuid nõuavad taaselustamist. Arenguvestlusi peetakse pahatihti vaid linnukese pärast paberil – ei töötajad ega juhid ei tea, milleks neid vestlusi vaja on.
Alustuseks tuleks aeg maha võtta ja loobuda sundarendamisest. Juht peaks kõigepealt eneselt küsima, miks teha arenguvestlust. Võib-olla polegi seda vaja? Ehk piisab heast juhendamissüsteemist, mentoritest või kovisioonigrupist? Võib-olla peaks arenguvestlus olema vabatahtlik? Või kas seda peaks läbi viima juht?
Need küsimused on mõistlik läbi arutada koos töötajatega. Väiksemates firmades kõigiga, suuremates initsiatiivgrupiga. Enne kui juhid ja töötajad ei mõista arenguvestluste tähendust ja kasu iseendale, ei sünni ka sisulisi arendavaid vestlusi.
Julgeme öelda omast kogemusest, et neis ettevõtteis, kus nõnda on tehtud, on arenguvestlused tõesti uuesti sündinud. Ning jutud „tööaega raiskavast mõttetust asjast“ kaovad.
Kristel Jalak ja Kadri Kõiv on kümneaastase kogemusega suhtlemistreenerid ja konsultandid, sel teemal pidasid nad ettekande konverentsil „Juhtimiskoolitus 2011“. Kristel on ka raamatu „Tagasiside töötajate arendamisel“ (ÄP Kirjastus 2010) autor.
Director 
Arenguvestluste reanimeerimisel soovitan uurida ka sellist tööriista nagu http://www.small-improvements.com/ – võimaldab arenguvestlusi teha “jooksvalt” kogu aeg, ja siis vahepeal teha vahekokkuvõtteid.