Kuidas asutada Eestis ettevõte ja kuidas seda ilma rahata teha

Lihtsaim tee firma asutamiseks – kasuta Ettevõtjaportaali

Sisene ID-kaardiga E-äriregistri Ettevõtjaportaali

https://ettevotjaportaal.rik.ee

Avaldusel peab olema kõikide avalduse kirjutanud inimeste digiallkiri.

Vali menüüst „Ettevõtte registreerimine“ ning täida vormid
Ärinime sobivust saab kontrollida nime sisestamisel valikus „Vaata sarnaseid nimesid“. Osaühingu asutamisel annab Ettevõtjaportaal asutajale valikvariantidega tüüppõhikirja ning ühtegi lisadokumenti avaldusele failina lisama ei pea.

Riigilõiv ja osakapital
Avalduse saab kiiremini menetlusse saata, kui tasud riigilõivu portaalis olevate pangalinkide vahendusel. Portaal võimaldab esitada avalduse ka ilma osakapitali kohese sissemakseta (seadus ei nõua enam seda). Riigilõiv on 185,34 eurot. Osakapitali suuruse määravad asutajad ise, kuid see ei tohi olla alla 2500 euro.

Teade meilile
E-kirja aadressile, mille sa sisestasid, tuleb tööpäeva jooksul kinnitus ettevõtte registreerimise kohta koos B-kaardi andmetega.

Käik panka
Kui asutamisel loodi portaali kaudu äriühingule e-stardikonto, siis vormistab ettevõtja pärast ettevõtte registrisse kandmist pangas stardikonto ümber arvelduskontoks. Kui osaühing asutati kapitali sissemakseta, läheb juriidilise isiku esindaja panka ning avab äriühingule arvelduskonto.

Heilika Kutsch, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, heilika.kutsch@just.ee 

Samuti on võimalus minna dokumentidega notari juurde, kes kontrollib need üle, kinnitab allkirjad ja edastab kõik ise äriregistrile. Muidugi võid osta ka valmis firma (hind u 200-300 eurot).

See lugu sai teoks tänu juhi, ettevõtja ja konsultandi Üllar Jaaksoo mõtetele. 

8 sammu sinu ideest hea ärini

Olen praegusest tööst tüdinud – paneks õige oma äri käima? Või alustaks firmat tasapisi, töö kõrvalt? Jah, kui juba mõtled oma firmast, tee ära, ütleb Director. Sest ettevõtjad on küsitluste järgi õnnelikud inimesed. Pakume oma heade kaasamõtlejate abil välja 8 sammu, mis aitab su firmal tuule tiibadesse saada. Mine tea, kunagi on su firmad võib-olla sama võimsad kui Richard Bransonil.

MINA, JA ETTEVÕTJA?!
Miks mitte – saa ainult kõigepealt hirmudest üle
Sul käib peast läbi mitu kahtlust ja hirmu. Aga võta need üksipulgi ette ja mõtle nende üle.

FIRMA ASUTAMINE ON LIIGA KEERULINE.
Ei ole. Ettevõtjaportaali kaudu saad firma asutada diivanilt tõusmata 10 minutiga.

MUL EI OLE 2500 EUROT, ET FIRMAT ASUTADA.
Seda ei ole enam vaja. 2556,47 eurot (40 000 krooni) saab firmasse sisse maksta osade kaupa – siis, kui vaba raha tekib.

MEIE SUGUVÕSAS ON KÕIK AUSAD OLNUD, MA POLE MINGI ÄRIMEES.
See pole Eestis enam teema, ettevõtjaid kiruvad vaid üksikud elus pettunud inimesed.

MA OLEN LIIGA VANA.
Ettevõtluse alustamiseks ei ole valet aega, sa ei ole selleks kunagi liiga noor või liiga vana. Austraalias muide kasvab plahvatuslikult nende inimeste hulk, kes hakkavad ettevõtjaks pärast seda, kui lapsed suured ja pangalaenud makstud. Onu Eskimo ehk hiljuti 100aastaseks saanud Evald Rooma, kes rajas 1932. aastal Eesti esimese jäätisetööstuse, sulges oma jäätiseäri alles mõned aastad tagasi.

SUURED NEELAVAD MU KOHE ALLA.
Suured tegelikult tihti ei märkagi sind või ei viitsi sinuga jännata. Ja küsi konverentsikorraldaja Endrik Randojalt – tema soovitab kasutada n-ö lootskala strateegiat ehk ujuda mõnele suurele külje alla ja pakkuda talle väikest teenust-toodet. Näiteks nii, nagu sai miljonäriks too Ameerika koduperenaine, kes hakkas kummijalanõudele kroksidele ilusaid kleepse tootma.

MA EI SAA ENAM PALKA! MIDA MA PERELE ÜTLEN? KES MAKSAB LAENUD?
See on kõige tõsisem küsimus. Aga siin on ka palju võimalusi kompromisse leida – alates sellest, et alustad äri tasapisi töö kõrvalt, kuni selleni, et kokkulepitud summast rohkem ei kuluta.

Aga enne veel, kui pihta hakkad, küsi endalt ausalt, mida sa elult ootad: kas tahad palju raha teenida või endale põneva töö tagada? Kas tahad teha väikest elustiiliäri, mille jätad oma lastele, või globaalset firmat, mille klientideks näiteks Disney, Apple ja Lufthansa, nagu Eesti startup-firmal Zeroturnaroundil? Kas sa tahad teenust pakkuda või toodet teha? Kas tahad pidada e-poodi või päris kohvikut, nagu teeb Anni Arro?

2. ÄRIIDEED VEDELEVAD MAAS, KORJA NEED AINULT ÜLES
Leia äriidee, aga ära armu sellesse
Ehkki öeldakse, et head äriideed on kõik juba ellu viidud, pole see tõsi. Häid äriideid on alati lademes, vaata ainult lahtiste silmadega ringi. Hea ettevõtja tunnebki sellest ära, et ta mõtleb kogu aeg oma ärist. Küsi endalt:

Millest sa oled unistanud? Millised asjad elus teevad sind õnnelikuks? Mida sa teha ei taha? Ära mõtle ainult töö peale, vaid ka hobidest ja asjust, mida sulle meeldib kodus teha. Näiteks Eva Palu töötas PR-spetsialistina. Kuni otsustas vähendada oma töökoormust, et selle kõrvalt oma koogiäri avada.

Millised on su tugevad küljed? Ära mõtle selle peale ainult ise, küsi ka kodustelt ja sõpradelt – nemad tunnevad sind paremini.

Mida põnevat oled näinud reisidel ja samas mõelnud, et oh, seda võiks ju Eestis ka teha. Viru keskuse katusekino sai alguse just sellisest mõttest.

Tee praegust tööd edasi, aga palgaküsimise asemel asuta firma ja esita arve. Kui oled hea töötaja, on tööandja sellega nõus. Nõnda saad oma firmaga harjuda.

Richard Branson vaatas, kus suured ja võimsad firmad laisaks muutusid ning pakkus ise paremat teenust. Just Branson oli see, kes tõi esimesena lennukitesse mõnusad magamisistmed.

Mängi ideedega ja vali sealt parim välja – ainult ära armu sellesse! Sest armununa – teadagi – oled sa puuduste suhtes pime.

3. KAINE KAALUTLUS
Äriidee emotsioonideta analüüs – sellega sa üksi hakkama ei saa
Nüüd tuleb aeg maha võtta ja panna kõik kahtluse alla, et teada saada, kas su ideel elujõudu on. Idee kaalumiseks on paar head, odavat ja lihtsat viisi.

Googelda. Lihtsalt löö ideega seotud märksõna sisse ja loe. Suure tõenäosusega saad teada, kes ja kus on selle ära teinud ja mis on selle tugevad ja nõrgad küljed. Andrei Korobeinik kukutas Ajujahi äriideede konkursi žüriis nii mitmedki ideed läbi, sest selle esitajad polnud vaevunud guugeldama.

Jälgi analooge. Uuri sarnast toodet pakkuvaid firmasid, nii palju kui see on võimalik. Nii saad teada, mis töötab tegelikus maailmas ja ja mis mitte.

Küsi endalt ebamugavaid küsimusi, sealhulgas:

Kes on ikkagi mu kunded?

Kust neid leida? Millised on nende harjumused?

Kui suur on maksimaalne sihtturg ja kui paljud nendest inimestest minu kaupa tegelikult ostaksid?

Millist kliendi vajadust või soovi mu kaup rahuldab?

Kas tema praegused ostud ennustavad, et ta hakkab ka minu kaupa ostma?

Miks need inimesed just minu kaupa peaksid võtma – mille poolest on just minu lahendus parim?

Kas seadused lubavad sellist äri?

Kas turg on kasvav või hoopis kahanev?
Idee, mis ühel aastal ühes paigas töötas, ei pruugi teisel aastal teises paigas toimida. Viilutatud leiba ei tahtnud pärast selle leiutamist näiteks keegi osta – liiga vara!  Tallinna-Helsingi kiirlaev 1995. aastal oli jälle liiga vara. Aga taas üks paberile trükitud telefonikataloog aastal 2011 – selgelt liiga hilja. Tähtis on arutleda trendide üle, mis tulevikku mõjutavad.

Hea on meeles pidada, et turul on alati kahte tüüpi nõudlust: asjad, mida ma VAJAN, ja asjad, mida ma VÕIKSIN osta. VAJAN-asjade äri on alati suurema potentsiaaliga – toitu ja peavarju vajatakse igal ajal. VÕIKSIN-asjad ei tähenda aga muidugi seda, et asjal tulevikku poleks (hea näide on rahvusmustriga tennised ja titepapud), aga need tahavad hästi läbi mõtlemist.

4. TAGASISIDE
Katseta oma äriideed tuttavate peal
Kirjuta kokku esialgne visioon ja pane see proovile! Sest uskumatult palju ettevõtjaid armub oma tootesse ning jätab kliendi tagaplaanile. Nüüd tuleb rääkida inimestega, kes pole sellest ideest nii vaimustatud kui sina, sest sa ise ei märka kunagi oma idee nõrku kohti. Kümnesse lähevad meie ettevõtjate koolitaja Marju Undi sõnad: „Vilets äriidee pudeneb teistega arutamisel koost, hea idee saab jõudu juurde!“

Grupiarutelu – tee grupiarutelu potentsiaalsete klientidega. Kui neid pole, siis kas või sõpradega. Tähtis, et inimesi oleks mitu.

Räägi inimestega, kes on samal alal edukad olnud. Halvim, mis juhtuda saab, on see, et nad löövad su idee üle. Aga see on äärmiselt vähetõenäoline, sest nad on piisavalt targad selleks, et hea idee puhul end partneriks pakkuda.

Nüüd pead sa suutma enesele ja teistele selgelt vastata, mis on see, mida su tulevased kliendid tõesti vajavad, aga seni pole saanud. Kui sa ei oska seda teha, siis tööta äriideega edasi või leia uus.

5. ÄRIPLAAN KÖÖGILAUA TAGA
Palju sõltub tegevusalast. Äriplaan on üsna erinev sõltuvalt sellest, kas avad lihtsa internetipoe või hakkad kummikuid tegema. Aga nii ühel kui teisel juhul on äriplaan sinu tähtsaim tegevusplaan.

Äriplaani kirjutamine ise on juba suur asi: sa mitte ainult ei leia uusi nõrku kohti, vaid tänu asjade kirjapanekule muutub su idee palju atraktiivsemaks ka rahastajatele ja partneritele.

Enne äriplaani tegemist pea meeles kolme asja:

Äri ei ole mööbel, vaid sina ise! Sa ei vaja kontoriruume – kodune köögilaud on alustuseks väga hea.

Sinu firma esimene töötaja oled sina ise! Võõraste kätega rikkaks ei saa, sa pead ise oma äri iga nurgatagust peensusteni tundma.

Ühtlasi on äriplaan see koht, kus sa vastad päris mitmele tähtsale küsimusele:

Ärimudel. Kas sa teed näiteks kohviku frantsiisilepingu alusel või mõtled kõik ise välja? Kas palkad oma internetipoe jaoks kampsuneid kuduma Kihnu memmed või kood ise?

Kuidas toota? Tartus valmiva peegelkaamera lisaseadme detailid (uus leiutis, mis aitab peegelkaameraga filmides paremini pilti jälgida ja kaamerat paigal hoida) tulevad näiteks Hiinast.

Tasumine. Kuidas kliendid maksavad? Kohapeal? Mobiiliga? Internetipangas?

Ulatus. Kas piirdud Eestiga, Euroopaga või maailmaga?

Hind. Pane see liiga kõrge, ja keegi ei osta. Pane liiga madal, ja sa ei suuda ära majandada.

Klienditeenindus. Mis tagab sinu firmas parema klienditeeninduse kui teistel?

Stardikapital: tootmine nõuab märksa suuremat stardikapitali kui kodust tehtav internetiäri.

Läbi tuleb arvutada järgmised kulud:

Tootmis- ja müügikulud: materjal, sisseseade, transport, pakendamine ja ladustamine.

Käivitamiskulud: asutamiskulud, konsultatsiooni- ja juriidilised kulud, raamatupidamiskulud.

IT-kulud: arvutid, mobiiltelefonid, veebilehe tegemine ja haldamine, IT-tugi.

Administratiivkulud: kontorirent ja -kulud, mööbel, kontoritehnika, kindlustus, parkimine

Marketingikulud: reklaamid, materjalid, ettevõtjate ühendustes osalemine jne.

Palgakulud: töötajate palgad ja preemiad, puhkuserahad, kompensatsioonid

Ole aus enda ja teiste vastu ning rehkenda, mitu kuud läheb hetkest, mil hakkad äri ette valmistama, selle hetkeni, kuni su poeke uksed avab. Lisa sellele kindlasti 1 kuu. Tee eelarve väga realistlik, isegi pessimistlik. Kui tunned, et nüüd peab eearve vett, siis lisa sellele veel 10% juurde! Niikuinii tuleb kulusid, mida sa ei osanud ette näha.

Kust leida raha?

Oma säästudest – lihtsaim viis, aga kõigil ei pruugi neid palju olla.

Starditoetused – ehkki asjaajamisega on seotud bürokraatia, on rumalus need võimalused kasutamata jätta.

Suguvõsa säästud – kui saad kasutada, on hea. Aga ka ebaõnnestumise puhul on auküsimus see raha kunagi tagasi maksta.

Pangalaen – pangad pakuvad stardilaenu ning pole üldse halb sealt läbi astuda. Isegi kui laenu ei anta või sa ise ei taha, saad sealt hüva nõu nõrkade kohtade leidmiseks.

Riski- ja ingelinvestorid – jõuline seltskond rangete nõudmistega, aga kui õnnestub neile silma jääda, siis on nende kogemusest kasu firma juhtimisel.

6. SHOW IT, DON’T TELL IT
Ehkki uuringud on tähtsad, määrab kogu asja see, kas keegi on nõus su kauba eest raha välja käima või mitte.

Startup-tehnoloogias on kasutusel termin MVP – minimum viable product. See on esimene, kõige lihtsam variant su tootest-teenusest. Sinu järgmine ülesanne ongi jõuda võimalikult odavalt oma toote-teenusega potentsiaalsete klientide ette.

Sõnad maksavad üsna vähe selle kõrval, et kliendid su kaupa oma käega katsuda saaksid. Las see toode-teenus olla algeline! Isegi rõivafirma üheminutiline moedemonstratsioon YouTube’is on kõvasti parem kui lihtsalt jutt. Tahad jõuda oma naistepesuga poeketti? Rendi boks ilumessil. Tahad teha uut portaali? Säästa 10 000 eurot, alusta Facebookist ja oma blogist. Tahad avada restorani? Tee kümnele sõbrale õhtusöök. Kui neile söök ei maitse, siis ära tee restorani.

Lepi sellega, et su toode ei saa veel niipea täiuslikuks. Kui sa selle nimel venitad, tuleb keegi teine sama kaubaga turule. Ja võib-olla on kundede jaoks tähtis hoopis midagi muud. Kui su toode tõesti klientidele meeldib, annavad nad puudused andeks – alguses kindlasti.

MARKETING
Ka hea kaup ei müü end ise
Vaata alustuseks, kuidas mujal maailmas sellist kaupa müüakse. Jutt, et „hea kaup müüb end ise“, on kahjuks muinasjutt, mitte elu. Mõtle:

Kes su klient on ja kus ta elab?

Kas ta tahab saada kaupa enne teisi (tahab olla esimeste seas)?

Kas talle on tähtis superteenindus või odav hind?

Milliste meediakanalite kaudu temani kõige tõenäolisemalt jõuab?

Aga enne, kui jooksed telereklaami tellima, mõtle läbi, millised on teised võimalused oma kundedeni jõuda. Kasuta neid ära.

Pane reklaamid oma autole.

Tee visiitkaardid ja prindi välja tootetutvustused.

Kasuta Edicyt ja tee ise lihtne veebileht. Loe Peep Laja ja Mikare postitusi internetiturundusest.

Paku head teenust, küsi klientidelt paar head lauset oma kauba kohta. Postita neid potentsiaalsetele kundedele ja pane veebilehele üles.

Räägi oma ärist igal võimalikul juhul sõpradele, tuttavatele jt ning palu neil edasi rääkida.

Liitu netifirmade võrgustikuga, teenustemajanduse kojaga või kaubandus-tööstuskojaga – sealt leiad vajalikke kontakte.

Tee PRi. Tee uudis oma firma kohta ja saada meediasse. Mõtle, mis on kõige ootamatum, põnevam ja skandaalsem sinu firma juures, ja kirjuta sellest. Suure tõenäosusega järgneb vaikus, aga proovima peab.

Küsi oma klientidelt luba neile uudiskirja saata, kas või kord kuus. See on tähtis, et sa neil meeles püsiksid.

Kasuta Google-Adsi jt võimalusi, kus maksad raha konkreetselt siis, kui keegi selle reklaami kaudu sinu kodulehele tuleb.

Käi nendel konverentsidel, kus sa kliente leiad.

Ja kui kohviku avad, siis pane reklaam tänavale ukse ette, et inimesed seda näeksid!

TOOTE MUUTMINE
Eesti üks kõige kogenum pankur Rain Lõhmus ütleb Directoris ettevõtjaile ühe hea soovituse: kui asutad firma, tuleb piisavalt kaua vastu pidada, et jõuaksid toodet-teenust vastavalt kliendi soovile muuta. Sest loota, et sa kohe sellega kümnesse paned, pole mõtet.

Ükski toode ei saa kunagi valmis. Ja kui midagi viltu läks, ära kaota julgust, muuda toodet.

Marju Unt,
Tartu ettevõtjate koolitaja:
Olen näinud palju alustavaid ettevõtjaid, kes kardavad, et keegi varastab nende äriidee ära. Aga mina ütlen, et sa pead oma ideest teistele rääkima. Sest ainus võimalus kontrollida, kas sellel on elujõudu, on seda teistega arutada. Tahad teha restorani, siis küsi ometi inimestelt, millist praadi nad soovivad – ja publik teeb sulle menüü valmis!

Kui kuulaja kahtlevalt vait jääb, siis on selge – ta ei saanud sinust aru. Seega tulevased kliendid ei saa ammugi mitte. Kui kuulaja aga tõuseb tagajalgadele, hakkab kaasa mõtlema, on ideel jumet. Ütlen ikka, et hea idee saab teistele rääkides jõudu juurde ja vilets pudeneb koost.

Aga ära mine vaenlase juurde. Mine selle juurde, keda usaldad. Ära salatse, aga ära samas liiga pikalt teokstegemisega venita. Kui ideed liigselt lihvid, jooksed lihtsalt energiast tühjaks.

Director, veebruar 2010 „Mida teha, kui tööst on kopp ees“.

ALLAN MARTINSON,
Ettevõtja ja riskiinvestor
Olles söönud viimased kuus aastat tehnoloogiainvestori leiba, on mu tööks olnud tuvastada põhjuste ahel, miks mõni alustav ettevõte õnnestub ja mõni mitte. Kuigi see võib näida juhusliku õnnemänguna, on edul alati kindlad põhjused. Seneca on öelnud, et õnn on see, kui ettevalmistus kohtub võimalusega.

Startup-ettevõtlus on nagu kosmoseraketi start. Kui esimesel 10 sekundil läheb midagi valesti, siis on tagajärjed katastroofilised, viimase 10 sekundi jooksul on võimalik veel asju korrigeerida. Stardihetkel pead panema sinna firmasse kogu oma väe.

Muidugi on võimalik saada suur hulk raha ilma tööta: sa saad kas päranduse või lihtsalt veab. Aga kui sa ei oska öelda põhjust, miks sa rikkaks said, läheb raha suure tõenäosusega vastupidise märgiga ära. Selle kohta on hea väljend: kui sa ei suuda pokkerimängus tuvastada, kes on loll laua ääres, siis oled see loll sina ise. Ma ei ole näinud oma tutvusringkonnas kedagi, kelle juurde raha ei oleks tulnud tänu tööle ja andele.

Director, aprill 2010 „Minu äri 10 käsku“.

Taavi Kotka,
Webmedia juht
Väga oluline on firma loomisel täpselt kokku leppida, milline on igaühe roll ja osaluse suurendamise võimalused. Mismoodi käitutakse siis, kui mõne panus jääb tagasihoidlikuks? Kas kahel põhitegijal on õigus kolmas välja hääletada? Kas asutaja võib olla passiivne n-ö finantsinvestor või kui keegi enam ei panusta sisuliselt, siis kas ta peab müüma? Jah, ebameeldivad jutud, aga need tuleb sirgeks rääkida.

Väga tähtis on oma inimeste tundmine. Juhina pead sa oma meeskonnaliikmete sisse pugema ja mõtlema nende võtmes. Sa ei saa öelda, et nende eraelu sind ei huvita – muidu sa ei mõista oma inimesi. Ma ei peagi silmas iga intiimdetaili, aga üldised asjad: kas tal on pere, millal ta selle loob jne. Selleks et sellest aru saada, tuleb oma tiimiga koos pidutseda. Ilma naljata. See ei tööta, kui ma võtan näiteks Webmedia meeskonnast inimese, lähen koosolekuruumi ja ütlen talle: ava ennast.

Director, november 2010 „Milline on võitjameeskonna DNA“.

One response to “Kuidas asutada Eestis ettevõte ja kuidas seda ilma rahata teha

  1. Väga head soovitused ;)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s