Kui otsustad panna tööl üles ettepanekute postkasti, siis pea meeles: sa pead neid ka põhjalikult lugema. Vastasel juhul tabab su firmat tagasilöök.
Varianti, kus juht autoritaarse otsustamise asemel kaasab ka alluvad, on soositum, sest see mõjub hästi töötajate motivatsioonile. Kuid nagu näitab uuring, muutub töötajatelt arvamuse küsimine tõsiseks ohuks juhul, kui ülemus teeb seda lihtsalt odava populaarsuse nimel ega kavatsegi nendega tegelikult arvestada.
Ühe Hollandi ettevõtte 137 töötajal paluti hinnata, kui palju nad saavad ettevõtte asjades kaasa rääkida ning kuidas seda kuulda võetakse. Selgus, et see on tihedalt tööõhkkonnaga seotud. Kui töötajad tegid küll ettepanekuid, kuid neid ei kuulatud, valasid nad oma pettumuse välja kolleegide peale – ülemuse peale ei saa ju solvumist välja näidata, muidu võid töö kaotada. Pettumuse maandamise vormid olid väga erinevad: alates vaidluste algatamisest kuni koosolekutel mitte kaasatöötamiseni. Need töötajad aga, kes nägid, et ülemus tõesti arvestab nende ettepanekutega, said kolleegidega märksa paremini läbi ning andsid ka suurema panuse.
Tegelikult on ülemustel väga lihtne jätta töötajaile mulje, et neid kuulatakse, ütlevad uuringu autorid. Aga see on libedal jääl kõndimine: kui töötajad mõistavad, et neid lollitatakse, maksavad nad kätte. Nii et tähtis on mitte ainult küsida töötajate arvamust, vaid ka anda neile tagasisidet, kuidas nende ettepanekutega on arvestatud.
Allikas: Gerdien de Vries (Leiden University), Karen A. Jehn (Melbourne University), and Bart W. Terwel (Leiden University), „ When Employees Stop Talking and Start Fighting: The Detrimental Effects of Pseudo Voice in Organizations“, Journal of Business Ethics, July 2011
Director 