Osama bin Ladeni kinnivõtmine tänavu mais oli põhjalikult kavandatud, ehkki vaatamata sellele juhtus ikka ootamatusi, nagu näiteks ühe kopteri allakukkumine ja… mõõdulindi puudumine. Ehkki selle üle, mis seal täpselt juhtus, on praegu kirglikud vaidlused lõkkele löönud, on sealt igal inimesel õppida, kuidas plaane teha ja ellu viia. Kevin Burdy toob Fast Companys välja mõned tähelepanekud.
Koosta plaanid tagant ettepoole
Kui Ameerika sõduritel oli vaja identifitseerida bin Ladeni surnukeha, siis leiti üks temapikkune eriväelane, kes pidi mõõtmiseks laiba kõrvale pikali heitma. Lahingus karastunud mees vaevalt seda väga üle elas, aga president Obama kommenteeris olukorda järgmiselt: „Meile läks see operatsioon maksma ühe 60 miljoni dollarilise kopteri. Kas me poleks võinud endale lubada ikkagi ka ühe mõõdulindi?“
Kui operatsiooni oleks kavandatud samm-sammult tagant ettepoole, oleks mõõdulint sattunud ilmselt kaasavõetavate asjade nimekirja.
Lükka ise oma teooriad ümber
Osama bin Laden hukkus 2. mail 2011. CIA oli mehele jälile jõudnud juba augustis 2010. Kuid rünnakuga ei kiirustatud, sest tõenäosus, et tema hoones on, oli vahemikus 40–75%.
Presidendi nõunikud hakkasid uuesti tööle infoga ja vaatasid, kas seda on võimalik ümber lükata.
Isegi siis, kui sa oled väga lähedal eesmärgile – ja eriti sellisele, mis sulle väga ihaldusväärne on –, kutsu endas esile kahtlused või palu kedagi, et ta vaataks olemasolevatele faktidele skeptiku pilguga otsa.
Iga tiimiliige peab eesmärki teadma
William H. McRaven, mees, kes operatsiooni planeeris, on oma 15 aasta eest avaldatud raamatus analüüsinud kaheksat edukat missiooni. Ta leiab, et liigne detailsus ja üllatusmoment ei ole alati kõige tähtsamad. Väga keeruliste plaanidega kaasneb n-ö turvalisuse üleküllus ning see vähendab efektiivsust. Lahingumöllus on kõige tähtsam see, ütleb McRaven, et iga sõdur teaks täpselt eesmärki. Sest kõik, mida ei ole eelnevalt läbi harjutatud, läheb ikka teisiti kui algne plaan.
Leia tähtsaim küsimus ja inimene, kes oskab sellele vastata
Bin Ladeni otsingud kestsid 10 aastat. Nende käigus sai järjest selgemaks, et Bin Ladenil toimib süsteem, kus ta saab käsud efektiivselt edastada, kuid samas hoitakse saladusi väga hästi ning hukkunud inimesed asendatakse organisatsioonis kiiresti. Küsimus „Kus on bin Laden?“ asendati küsimusega „Kuidas bin Laden kommunikeerub?“
See muutis ka otsingute strateegiat. Väeüksused, kes kammisid läbi tõenäolisi piirkondi, asendusid eksperdigruppidega Ameerikas. Sest suur hulk inimesi, kes teab asjast natuke, on peaaegu alati vähem efektiivne kui väiksearvuline, kuid pühendunud ekspertide grupp. Nii jäi uurijale ühest raamatust silma bin Ladeni poja tsitaat selle kohta, et mees armastab varjuda asulates, vältimaks pommitamist. Ühendatuna ülekuulamis- ja luureraportitega andis see otsingutele uue suuna. Ja kõik edasine on juba hästiplaneeritud ajalugu
Kevin Burdy on vabakutseline autor, Buffalo, USA.
Allikas: Fast Company, What The Bin Laden Raid Teaches About (Project) Execution, by Kevin Burdy
Director 