Liivatunne silmades, punetus, silmade kiire väsimine… Ilmselt on see kõik sullegi tuttav, aga ilma arvutita ju ka ei saa. Tiia Jugaste annab siin viis head soovitust, mis tõesti toimivad.
Silmade ülepinge tekib sageli liiga intensiivse valguse tõttu, olgu siis tegemist päikesevalguse või tugeva üldvalgusega. Vaata, et arvutiekraan paikneks küljega akna poole (mitte akna ees, ekraaniga vastu valgust). Päikesevalgust aitavad leevendada kardinad ja rulood, ka üldvalgustust saab reeglina vähendada.
Arvuti peaks asetsema silmadest 70 cm kaugusel ja 10–15 kraadi allpool, sest meil on füsioloogiliselt kergem vaadata allapoole kui üles või horisontaalselt.
Silmale on kõige parem kontrastne tekst, must või tume kiri heledal (valgel) taustal. Väldi värvilist tausta – see väsitab silmi.
Pilguta sagedamini silmi. Pilgutamine aitab hoida niiskust (pisarakile), mis kaitseb silmamuna. Kui silmad on pikka aega avatud, aurustub pisaravedelik, tekivad kuivad kohad sarvkestale ja sa tunnedki silmas kipitust, ärritust, võõrkeha- ja liivatunnet. Seda nimetatakse kuiva silma sündroomiks.
Tarbi vett, et organismis ei tekiks veepuudust ja pisarakile moodustumine ei oleks häiritud.
Kuiva silma sündroomi saab kõige lihtsamalt vältida väikeste puhkepausidega iga 20 minuti järel. Tee selline harjutus: vaata 20 sekundit kaugusesse (aknast õue) ja pilguta seejärel silmi tugevalt 10 korda. Kaugusesse vaatamine lõdvestab silma sisemised fokusseerivad lihased, mis võimaldavad meil lähedale vaadata. Pilgutamine niisutab kuivi alasid sarvkestal.
Kui see ei aita, võib kasutada kunstpisaraid, mis on saadaval apteekides ilma retseptita. Mingit kindlat raviskeemi siin pole – kasuta neid tunde järgi. Kunstpisaraid vajavad kõige enam kontaktläätsede kandjad, kelle silmad on palju tundlikumad.
Kasu on ka nn arvutiprillidest, mis vähendavad silmade väsimist ja kaitsevad kuivamise eest. Prilliklaasid peavad kindlasti olema peegeldusvastase kattega.
Director 