Category Archives: Director soovitab

Ühe läbipõlemise lugu. Kuidas seda vältida.

Mida läbipõlemine õieti tähendab, keda see ähvardab ja kuidas sellest hoiduda? Isikliku loo räägib moekunstnik Tiina Talumees, nõuandeid jagab tunnustatud stressiuurija Mart Jürisoo, raamatu „Läbipõlemine“ autor..

„Tegin kontoris kõike ise, sest abilist mul tollal polnud. Kui lambipirn läbi põles, siis läksin ja tõin ise poest uue pirni, selle asemel et kleiti disainida,“ räägib moekunstnik aastatagusest ülipingelisest ajast, mil läbipõlemine ehk tugevamini kui kunagi varem silme ees terendas.

Jürioo sõnul on läbipõlemine isegi raskem juhus kui stress, sest see situatsioon kipub korduma – inimesed ümberringi on samad, töö on sama, ootused on samad. Kuid retsept ületöötamise vältimiseks on tegelikult geniaalselt lihtne: tööta vähem, puhka rohkem. Millised on läbipõlemise sümptomid, kuidas seda ise vältida ja mida ettevõtte juht peaks tegema, et tema inimesed läbi ei põleks, sellest juba maikuises Directoris.

Directori KLUBIS osalejad

Esimene Directori KLUBI koguneb juba see neljapäev, 17. märts kell 16:00–19:00 Chicago 1933 pubis!

Palume osalejatel KLUBISSE tulla õigeaegselt, sest kohe alguses on talk-show peaesineja Joel Volkoviga!

  1. Aare Sild
  2. Alar Huul
  3. Andra Ligi
  4. Andres Vesilind
  5. Kaia-Triin Tammearu
  6. Anzelika Gomozova
  7. Edith Voksepp
  8. Ege Metsandi
  9. Eve Järve
  10. Egle Loor
  11. Elina Siilbek
  12. Erge Kalbus
  13. Ergo Vahtras
  14. Eva Jansen
  15. Gerli Hämmal
  16. Grete Riive
  17. Guido Ulejev
  18. Heidi Kakko
  19. Heiki Lemba
  20. Indrek Vainu
  21. Ivar Risti
  22. Jaanika-Maria Seinberg
  23. Jarno Edur
  24. Marita Mägi
  25. Kaarel Tamm
  26. Kairi Birk
  27. Kairi Fimberg
  28. Brit Tammeorg
  29. Karin Käär
  30. Karin Paloots
  31. Kaspar Jänes
  32. Katrina Laurson
  33. Keijo Borikov
  34. Kenno Mäetamm
  35. Kersti Viilu
  36. Kristel Kadak-Rahman
  37. Kristel Seiler
  38. Kristel Voltenberg
  39. Reilika Reemaa
  40. Kristina Antšak
  41. Kristina Laaneots
  42. Kristo Krumm
  43. Laura Järve
  44. Liina Joller
  45. Liina Joller kaaslane
  46. Lo Rihvik
  47. Mai Olde
  48. Marget Mark
  49. Margus Tammemäe
  50. Mari Rull
  51. Mari Rull kaaslane
  52. Marianne Ostrat
  53. Helen Paat
  54. Mari-Liis Moldau
  55. Mart Ingver
  56. Helina Mägi
  57. Meelis Toom
  58. Melika Kiilmaa
  59. Anneli Aab
  60. Merike Aasa
  61. Merit Wassenaar
  62. Merle Tammela
  63. Merlin Salvik
  64. Indrek Hirvelaan
  65. Monika Olev
  66. Monika Peetson
  67. Imbi Paloots
  68. Oksana Morina
  69. Piret Kotka
  70. Sergei Klenovski
  71. Piret Puss
  72. Ragnar Everest
  73. Rain Tõnson
  74. Raul Tomingas
  75. Renita Käsper
  76. Renita Käsper kaaslane
  77. Roland Kask
  78. Ruth Aarma
  79. Salme Kikas-Toom
  80. Silvia Rõigas
  81. Siret Liivamägi
  82. Stan Nahkor
  83. Sten-Erik Thalson
  84. Tanel Lillepalu
  85. Tanel Tammekand
  86. Tarmo Laus
  87. Sirje Ustav
  88. Tarmo Pärjala
  89. Kadri Mikiver
  90. Toomas Arula
  91. Toomas Toompuu
  92. Triinu Jaakson
  93. Viivika Nõmberg
  94. Krista Lepland
  95. Viive Simon
  96. Viive Simon kaaslane
  97. Ülle Puustusmaa
  98. Enel Kolk
  99. Tiia Rohelsaar
  100. Heidi Seeland
  101. Meelika Muiso

Täpsem info: https://ajakiridirector.wordpress.com/category/directori-uudised/


Mis teeb sind õnnelikuks ja edukaks?

Mis on see üks kõige tähtsam joon sinus, tänu millele võid õnnelik ja edukas olla ja mida saad ise endas arendada? Konsultant  Brian Tracy sõnul on selleks paindlikkus, nagu kinnitab Kansas City Menningeri instituudi uuring.

Praegune aeg, kus muutused pole mitte ainult pidevad, vaid üha kasvab ka muutuste tempo, ajab kohutavalt stressi inimesed, kes on jäigad ja ranged ning kellel on selge ettekujutus sellest, „kuidas asjad peavad käima“.

Paindlik ei olegi nii raske olla:

  • Ole avatud uutele ideedele ja infole. Nii sellisele infole, mis võib olla sulle kasulik, kui ka sellisele, mis võib su äri kahjustada.  Ole tähelepanelik, sest iga hea idee, mille sa üles nopid, võib tuua sulle varanduse või vastupidi – tõugata sind mängust välja, kui selle maha magad.
  • Võta äri kui mängu oma konkurendiga. Otsi viisi, kuidas hüpata kaugemale kui su konkurent ning pakkuda oma kaupa paremini, kiiremini ja odavamalt. Päris kindlasti teeb su konkurent pärast seda, kui oled selle sammu astunud, uue katse ning proovib sinust kaugemale hüpata. Sina võtad omakorda kasutusele mõne hea uuenduse ja hüppad temast kaugemale. See on mäng, millel pole lõppu.

 

12 SAMMU PAREMA ELU POOLE

Kui praegune koolitaja ja endine ajakirjanik Kristjan Otsmann ei oleks ühel 2002. aasta varahommikul otsustanud argipäeva türanniale lõppu teha, siis tõlgitaks ajajuhtimise käsiraamatuid tänini teistest keeltest. Õnneks läks teisiti.

“Hetk”on esimene väga praktiline ja inspireeriv aja- ja enesejuhtimise käsiraamat, mille järgimisel on positiivsed tulemused. Raamatus on kokku 12 tuumikmõtet, mis aitavad sul oma elu ja tegevusi paremini ning efektiivsemalt korraldada nii, et sellest kõigest tunned rõõmu sina ise ja su lähedased. Saad teada, kuidas teha nii, et õhtul oleks võimalik hea tuju ja tänuga möödunud päevale tagasi vaadata.

“Hetk” on raamat igaühele, kes on märganud, et segadus tema ümber ei ole enam ammu sajaprotsendiliselt loominguline.

Arvamusi raamatust:

Kohusetundliku inimese katekismus 21. sajandiks.

Linnar Viik, IT-visionäär

Tabasin end ajahädas heale kolleegile nõu andmas, et ta võiks praktilist abi saada raamatust „Hetk“, nagu ma ise sain. No kas seda sorti raamat võib veel paremat kiitust saada!?

Teet Jagomägi, Regio juhatuse esimees

Kristjani raamatut lugedes valdas mind kohusetunde turbo. Raske öelda, kuivõrd iseennast „joone peale“ saada suudan, ent näiteks paljudele oma kolleegidele-alluvatele näen „Hetke“ küll vajaliku aabitsana.

Hans H. Luik, Ekspress Grupi asutaja ja suuromanik

Raamat on saadaval kõigis hästi varustatud raamatukauplustes üle Eesti.

Tellimiseks helista Express Posti telefonil 617 7717 või külasta veebilehte www.tellimine.ee .

TARTU ÜLIKOOLI MAJANDUSTEADUSKONNA KAUGKOOLITUSKURSUSED

TARTU ÜLIKOOLI MAJANDUSTEADUSKONNA KAUGKOOLITUSE kevadsemestri õppetöö toimub 10. veebruarist  11. juunini 2011.Võimalik on õppida 21 rahanduse, kinnisvara ja projektitöö kursusel.

Koostage oma portfell!

Kursuste info ja ajakava:
http://www.finance.ut.ee/?est/uudised/arhiiv/uudis/67

Õppetöö jooksul kohtume Tallinnas igal kursusel kuni kahel klassikonsultatsioonil. Muu õpe põhineb iseseisval tööl ja veebipõhisel koostööl. Kursused lõpevad eksamiga. Eduka lõpetajana saate Tartu Ülikooli täienduskoolituse tunnistuse koos ainepunktidega, mida saab tasemeõppesse üle kanda.

LIITUDA SAATE 1.VEEBRUARINI. Kursuste hinnad ja registreerimine
:http://www.finance.ut.ee/index.php?est/34/1/2/40

INFO: karin.liikane@ut.ee

1995. aastast alates on kaugkoolituskursustel osalenud üle 8000 inimese.

Riskijuhtimise targad otsused

Novembri keskel aset leidnud vahejuhtum Elioni põhivõrgu seadmerikkega oli väärt õppetund meile kõigile, kelle igapäevatöö sõltub arvutist ja internetist. Mida me sellest õppisime? Näiteks seda:

1) ükskõik milline tehnoloogialahendus ei ole 100% töökindel;

2) plaan B võib olemas olla, aga see ei pruugi toimida (kui seda pole regulaarselt testitud);

3) äritegevuse katkemisel on rahas mõõdetav hind.

Saadud õppetund jääb aga kasutuks, kui me ei pane seda oma igapäevase äritegevuse konteksti ega küsi endalt: millised on minu ettevõtte riskid? Kas midagi sarnast, ehkki lokaalsemas mastaabis, võib juhtuda ka minu firmas ja juba homme?

IT riskide maandamine on tänu tehnoloogia kiirele arengule muutunud odavamaks ja kiiremini teostatavaks. Võtame lihtsa näite: ettevõttel on kasutuses 5 serverit, mille kasulik eluiga on ca 5 – need on hakanud ilmutama väsimusmärke, mis kasutajale tähendab tarkvara toimimistõrkeid ja/või töö aeglustumist. Igal serveril on omad ülesanded, ükski seade ei dubleeri teist.

Olukorra lihtne lahendus kirvemeetodil: ostame uued serverid ja kolime tarkvara sinna. Suhteliselt kallis ja tegelikult ka ebaefektiivne tee, seadmerikke risk jääb ikka maandamata.

Nutikam lahendus: virtualiseerime serverid; piisab võib-olla kolmest uuest serverist, mis moodustavad ühtse ressursikeskkonna – kui ka ühel serveril emaplaat või mälu rikneb, siis jätkavad teised seadmed kõikide infosüsteemide käigushoidmist, sest ressurss on ühiskasutuses.

Veel nutikam lahendus: jätame serverid üldse ostmata ning rendime vajalikul määral serverijõudlust HopIn.ee virtualiseeritud serverkeskkonnast.

Sellise lahenduse elegants peitub asjaolus, et ärivajadustele vastav IT power on igal ajahetkel „nupust juurde keeratav“. Võtame kasutusele uue tarkvara ja ütleme teenuspakkujale, et nüüd oleks vaja juurde nii palju operatiivmälu, protsessorijõudlust ja kõvakettaruumi, ning tunni aja pärast on see kõik olemas, marginaalse lisakuluga kuutasu muutumise näol. Paindlikkus ning IT kulude täpne juhtimine on saavutatud ja meenutan, et riskid on tunduvalt väiksemad, sest serverkeskkonnas on seadmed üksteist dubleerimas. Lisame siia juurde veel proffidest IT meeskonna teostatava pideva riistvaramonitooringu ning baastarkvara uuenduste paigaldamise ning oleme jõudnud olukorda, kus IT-st tulenev ärikatkestuse risk on suurel määral maandatud.

Marek Põldeots, AS IT Grupp juhatuse esimees

Lisainfo: www.hopin.ee

Kuidas vabaneda vabandamisest?

Vabandamine on asi, mis tasub jätta ainult selleks puhuks, kui see tõesti õigustatud on, ütleb Sarah Neish ajakirja Psychologies oktoobrinumbris.

Jälgi ennast
Mõtle nende olukordade peale, mil sul on kombeks öelda „Vabandust“. Millal seda kõige enam juhtub: kas siis, kui oled stressis või pinge all; kas mõne konkreetse inimese juuresolekul või näiteks juhul, kui oled sunnitud kelleltki abi paluma? Kui oled selgeks teinud, millal kipud ülevabandama, siis saad ühtlasi liigsele vabandamisele piiri panna.

Mõtle, mida sa vabandamisega tegelikult teiselt inimeselt palud
Kui sa vabandad, siis tahad sa ju kelleltki, et ta sulle andeks annaks. Kuid andeks andmine tähendab inimesele suurt emotsionaalset pingutust, nii et sa tahad temalt tegelikult päris suurt pingutust, kui iga väiksemagi eksimuse pärast vabandad. Kas see, et sa kaaskodanikelt nii palju emotsionaalselt energiat nõuad, on ikka õigustatud?

Lase teistel ka radu siluda
Naised kipuvad sageli olema rahuloojad või vahetalitajad ning vabandavad sageli lihtsalt selleks, et konflikte ära hoida. Aga pea meeles: kui sa võtad vastutuse vigade eest, mis pole tegelikult tekkinud sinu süül, siis lood sa sellega suhtumise, et sind saabki alati süüdistada, kui kellelgi miski viltu läheb. Hoia ennast tagasi ja jäta mõni vabandus vahele – nii saavad teised inimesed ka võimaluse vabandada. Sa võid ju öelda, et nad ei tee seda mitte kunagi, aga kust sa tead, kui pole neil lasknudki seda teha.

Proovi mitmeid vabandamisvõimalusi
On ju teada, et sõnad kaotavad tähenduse, kui neid liialt sageli pruukida. Püüa vabandada kuidagi teisti, nt: „Ma eksisin“, „Ma tegin vea“, või „Mida ma saan teha, et oma viga heaks teha?“ Ja mõnikord on mitteverbaalne vabandus sama efektiivne. Kui leiad ennast taas olukorras, kus tahad vabandama hakata, siis mõtle, äkki saad midagi muud teha, et oma eksimust hüvitada.

Kuidas hoida suhteid tööl? Samamoodi nagu abieluski!

Directorile jäi pihku Psychology Today detsembrinumber, kus antakse punkthaaval hüva nõu, kuidas säilitada häid suhteid abielus. Kuid samu asju, ehk küll väikeste eranditega, saab teha ka töö juures. Jaana Liigand toob sinuni mõned juhised ja õpetused.
**
Me kõik võime üles loetleda hulka igasuguseid ära’sid, millest suhetes tuleks hoiduda: ära vingu, ära süüdista, ära arva, et teine loeb su mõtteid… Kuid tõeliselt head suhtlejad on ära tabanud tõelise saladuse – manitsuste asemel mõtle hoopis läbi, mida kindlasti peaks tegema. Siin on mõned juhised.

Ole tänulik
Tänusõnade ütlemine kolleegile võib tunduda imelihtne, kuid see on väga suure kaaluga – tänulikkus ongi pikaajaliste suhete üks võtmesõnu. Tänulikkus aitab meil meenutada teineteise häid omadusi, nii et rõhutada tuleks just teise inimese osa: „Aitäh, et sa aitasid mul selle aruande lõpetada – sa oskad tõesti hästi kõik lahtised otsad kokku võtta,“ selle asemel, et keskenduda iseendale: „Aitäh, et aitasid mul aruannet lõpetada, ma olin juba nii väsinud.“

Tee nalja
Kiire töötempo juures on naljategemine esimesi asju, mis kipub ära jääma. Kuid pea meeles, et huumor on parim viis lahendusi leida, eriti konfliktsituatsioonides. Nalja võib alati visata enda üle, vahel võib ka sõbralik aasimine omal kohal olla. Näiteks võid anda oma kolleegile, kes pidevalt igale poole hilineb, hüüdnime Unimüts, ja lisada sõbralikult, et ta võiks oma äratuskellale rohkem tähelepanu pöörata. See mõjub palju paremini kui ametlik märkus.

Rõõmusta õnnestumiste üle
Kindlasti on tore, kui tööl on olemas head kolleegid, kes aitavad rasked ajad üle elada. Kuid ka headel aegadel on tugi hästi oluline. Suhetele aitab kindlasti kaasa see, kui sa pöörad tähelepanu teiste edusammudele ja saavutustele; uurid, kuidas neil läheb, kiidad ja rõõmustad koos nendega. Uuringud on näidanud, et teineteise saavutustele kaasaelamine pakub suuremat pikaajalist rahulolu kui raskete kogemuste jagamine omavahel.

Kasuta fantaasiat
See võib tunduda naiivne, kuid uuringud on näidanud, et inimesed, kes idealiseerivad oma kaaslasi, on õnnelikumad. Seega vaata vahel realistlike hinnangute kõrval oma kaaslasi pisut ka läbi roosade prillide ning keskendu nende headele omadustele. Kas meie juht pole mitte suurepärane innustaja? (Mis sest, et ta vahel asju unustab ja projektide lõpetamine jääb alati teiste teha.)

Täisversiooni loe Directori märtsi numbrist.

Pihtimuslugu: Ma ei taha saada tippjuhiks

… aga kardan sellele ettepanekule ei öelda!
Kuni selle päevani läks mul enda arvates tööl päris hästi. Olin osakonnajuhataja töösse sisse elanud ja hoolimata pingelisest eelarvest asi sujus. Kuigi nädala lõpuks tundsin ennast tühjaks pigistatud sidrunina, aitas sportimine laupäeval ja kodune vaikelu pühapäeval energia taastada.
Olin oma töötajate seas omandanud karmi, ent õiglase juhi kuulsuse. Ülemuste ning omanikega moodustasime konstruktiivse meeskonna. Arutasime regulaarselt strateegilisemaid plaane, kuid minu osakonna juhtimisse nad igapäevaselt ei sekkunud. Mul oli vabadus oma parima äranägemise järgi asju kujundada.

Muidugi sai neil koosolekutel tihtipeale aruteluga oma osakonnast kaugemale mõeldud ja kogu ettevõtte mastaabis plaane tehtud. Ohumärgiks oli ilmselt juba see, et omanikud hakkasid paljude otsuste tegemisel otse minult nõu küsima. Kui nad mind lõpuks vestlema kutsusid, siis polnud minu üllatuseks teisi juhte üldse kohal. Minult küsiti otse, mida ma arvan ettevõtte arengust ja probleemsetest kohtadest. Vestlus oli tegelikult lühike – põhiline sõnum oli see, et praeguse juhi kohta pakutakse mulle. Veel sain teada, et minu osakonda ootab niikuinii ees teistega liitmine ning selle juhtimist ei jätku kauaks. Ka järelemõtlemisaega ei antud kauem kui üks päev, sest asjaga olevat kiire.

Lahkusin koosolekult segaste tunnetega. Mul ei olnud sellist ambitsiooni. Loomulikult olin ühtpidi meelitatud, et minu haridust ja töökogemust nii hinnatakse. Eneseuhkust kõditas seegi, et ettevõttes on tööl teisigi osakonnajuhatajaid, kes samuti hea hariduse ja pikaajalise tööpanusega, kuid pakkumine tehti just mulle. Kindlasti tooks uus ametikoht kaasa ka pisut suurema sissetuleku ja muud hüved, nt lahkumishüvitise näol, mis juhatuse liikme lepinguga on tagatud võimaliku teede lahknemise korral. Ja elulookirjelduses oleks ju ka kena kirjutada järgmisena ametinimetuseks „juhatuse liige“.

Teisest küljest hakkas mul otsaesine murelikult kortsu tõmbuma, sest nägin ennast juba tulevikus kõigi nende probleemide keskel, mille olemasolust mul seni aimugi polnud. Ka pakkumine ise polnud esitatud eriti meeldivalt. Kõlama jäi, et ettevõttel on probleeme, praeguse juhtkonna tööga ei olda rahul, otsustama peab kohe. Sinna juurde veel ähvardus, et minu jätkamine praegusel töökohal pole enam võimalik.

Olen küll ettevõttes töötanud pikka aega, aga teiste osakondade spetsiifikaga pole vajadust olnud tegeleda. Kas ma saaksin hakkama teiste, tehniliselt keeruliste valdkondadega? Uus ametikoht nõuaks ka suhtlemist välispartnerite ja ajakirjanikega. Kas oskan nendega õigesti käituda, et ei tekiks valestimõistmisi ja ma ennast ei naeruvääristaks? Oleme senise ülemusega head sõbrad olnud. Kas see ei tundu reetmisena, kui ma nüüd tema koha vastu võtan? Ja kui ma oma ülesannetega hakkama ei saa, siis ei ole mul ilmselt enam võimalust jätkata selles ettevõttes osakonnajuhataja, vaid pean hakkama mujalt tööd otsima. Kui teised osakonnajuhatajad kuulevad minu edutamisest, kas nad toetavad mind juhina või jääb neid närima kadedus ja ma pean hakkama ennast tõestama, et koostööd saavutada.

Loomulikult olen mõelnud tulevikus edasi areneda ja paremale tööalasele positsioonile tõusta. Olen selleks töö kõrvalt õppinud ja teadmisi omandanud. Kui ma vaatan täna Eesti ettevõtete juhte, siis ei tunne ma ennast nendega võrdsena. Olen liiga noor ja puudub kogemus, et võtta nii suurt vastutust. Ja kui proovin ning asi untsu läheb, siis kuhu mul on edasi tööle kandideerida? Juhtide pink on pikk, enne mind on seal kogemustega vanad tegijad, kellega peaksin hakkama konkureerima.

Puhata pole ma niikuinii viimased kolm aastat saanud. Kui võtan koha vastu, siis on kindel, et ka järgmised paar aastat ei saa ma puhkusele mõelda. Kodus on niikuinii probleem, et olen liigselt tööle pühendunud ja veedan aega lähedastega palju vähem, kui võiksin. Raha pole ju tegelikult elus kõige olulisem, pealegi pole pakutud palgasumma ka mitte midagi erilist.

Selle unetu öö veetsin poolt – ja vastuargumente kaaludes. Mida hommiku poole, seda rohkem hakkas kukla taga tiksuma mõte nendest seni takerdunud asjadest, mida kohe muudaksin ja ära teeksin, kui koha vastu võtaksin. Järgmisel päeval koosolekule minnes tekkis hasart, et tahaks midagi ära teha ning näidata kõigile, et olengi hea!

Kas sul on olnud selline kogemus? Mida sina teeksid?

Mis on tähtis, kui otsustad ettevõtjaks hakata

Siin on paar lihtsat tõde, mis aitab sul oma äri asutamisest rõõmu tunda ja mille on avaldanud viimane Management Today. Toome valiku neist sinuni.

Ära unusta kirge
Kui sa teed midagi, mis on sulle hingelähedane, siis on suurem tõenäosus edu saavutada. Ja sa ei pea kunagi kartma, et kaotad asja vastu huvi.

Kas su vaim on ikka valmis?
Kõik inimesed ei olegi äriks loodud. Mõtle, kas sa ikka suudad töötada vahetpidamata ööd ja päevad, sest oma äri ajades sa kell viis õhtul stepslit seinast välja tõmba. Pikad ja pingelised tööpäevad on äri alustamisel paratamatus.

Tee kodutöö ära
Sul võib ju suurepärane idee olla, aga kas see tegelikus elus töötab? Enne kui jätad senise töö, proovi seda äriideed elus katsetada, kui vähegi võimalik. Aga ära asja peensusteni lihvi, muidu ei alusta sa oma äriga iial.

Räägi inimestega
Mõistlik on rääkida nendega, kes on palgatöölt oma ärisse läinud. Küsi, mis neile selle juures meeldib, ja ka seda, mis ei meeldi või milleks nad valmis ei olnud.

Plaanimine on tähtis
Äriplaan peab vett pidama, sest viletsa plaaniga petad iseennast veel rohkem kui teisi. Ilma läbimõeldud tegevusplaanita pole võimalik ka väljastpoolt rahastamist saada.

Ole ebaõnnestumisteks valmis
Äri ei ole sprint, see on maraton. Pettumusi ja ebaõnnestumisi tuleb hulgi. Aga ära muretse – see on normaalne.

Allikas: Management Today, jaanuar 2010