Category Archives: Dirr!

Kindel investeering Vanalinna!

Võrreldes kinnisvarabuumi-aegseid korterite hindu tänasega, on Vanalinnas toimunud hinnalangus ca 40%. Samas on korterite hinnalangus Tallinna muudes piirkondades olnud oluliselt suurem ehk tulenevalt asukoha tähtsusest kinnisvara puhul, on Vanalinna korter kõige vähem kaotanud.
Enamik Vanalinna müügipakkumisi on täna hinnavahemikus 2500–3800 €/m², kuid enamik tehinguid toimub vahemikus 2000–3000 €/m². Kõige kallimate müügipakkumiste hinnad ulatuvad 2 400 000 € ja 5800 €/m², kuid meile teadaolevatel andmetel on käesoleval aastal kõige kallim vabaturu tehing toimunud hinnaga 725 000 €.

Ostjate poolt vaadates on enim hinnatud põhjalikult renoveeritud hea juurdepääsuga elamute avarate vaadetega korterid, kus on maksimaalselt säilitatud ajaloolisi detaile ja mille juurde kuulub kindel parkimiskoht. Järjest enam on hinda läinud korterite erilisus ja säilinud ajalooline hõng ning detailid.

Kuna investorite huvi on seoses majanduskasvuga viimase aasta jooksul pidevalt kasvanud, siis on arendajad turule toonud mitmeid ühtse tervikuna arendatavaid kinnisvaraprojekte, tähtsamad neist nn Pärli maja Pikalt tänaval ja endine Siseministeeriumi hoone aadressil Pagari 1.

Käesoleva aasta juuli alguses väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet Pagari 1 asuva hoone rekonstrueerimise ehitusloa, mis võimaldab alustada 42 lukskorteriga korterelamu väljaarendamist. Pagari 1 maja ümbersünni arhitektuurilahenduse taga on Eesti üks võimekamaid arhitektuuribüroosid ARS Projekt. Korterite müüki vahendab Ober-Hausi Kinnisvara.

Ajaloomälestisena riikliku kaitse all oleva Pagari 1 rekonstrueerimine algab tänavu sügisel ning esimesed elanikud saavad uude koju kolida 2013. aasta keskel. Hoone juurde kuulub haljastatud siseõu ning kommunaalrajatised elanike tarbeks. Korterite suurus on vahemikus 38 kuni 200 ruutmeetrit.

Kõrge soklikorrusega hoone kandeseinad on ehitatud tellise-pae segaehitisena. Sokkel on viimistletud klombitud paega, esimene korrus lihvitud paega, teine kuni viies korrus on krohvitud. Madala kaldega katus oli algselt kaetud betoonvaltskividega, praegu värvitud terasplekiga. Kahe pidulikult vormistatud sissepääsuga Pagari tänava poolsel peafassaadil on kaks poolümarat ja kaks kandilist kolme korrust läbivat ärklit. Ligi 1600 ruutmeetri suurusel kinnistul asuval hoonel on ehitisalust pinda üle 1200 ruutmeetri ning suletud netopinda ligi 5500 ruutmeetrit.

Viimaste kuude jooksul on kinnisvaraturul mõningast ebakindlust tekitanud Euroopa võlakriis, kuid Ober–Hausi hinnangul on üsnagi tõenäoline, et Eestis jätkuva majanduskasvu tingimustes tõusevad märkimisväärselt eelkõige Tallinna vanalinna korterite hinnad.

Rain Rätt
Ober-Hausi Kinnisvara AS
Kinnisvarahindaja/Analüütik
rain.ratt@ober-haus.com

Talentism on uus kapitalism

Juba mõnda aega räägivad ka Eesti parimad personaliettevõtted kandidaatide asemel talentidest ja andmebaasi asemel talendipangast. Üks maailma juhtivaid personalifirmasid Manpower läheb aga veelgi kaugemale ja kuulutab uue ajastu – Inimeste Ajastu algust, kus kapitalism areneb edasi talentismiks.

Aastaid on räägitud globaalsest tööjõupuudusest ja vajadusest sellega kõige kõrgemal  otsustajate ja poliitika kujundajate tasemel tegeleda. Majanduskriis viis avalikkuse tähelepanu  ja fookuse sellelt teemalt küll mõneks ajaks kõrvale, kuid personalfirmad teavad hästi, et erialaoskustega ja õigete väärtuste ning suhtumisega kandidaatide hulk ei suurenenud ka kriisi ajal.  ”Talent crunch” või talendinappus on üks kriitilisemaid teemasid, millega tänapäeva moodsad ja arenevad, tegelikkuses küll pea kõik ettevõtted kokku puutuvad. See on globaalne ning pöördumatu trend, kuid Eesti oludes veelgi dramaatilisem seoses tööealiste inimeste osakaalu kiire vähenemisega lähitulevikus.

Tänapäeva talentidest tööotsijad eeldavad tööandjatelt järjest suuremat paindlikkust nii tööaja kui -koha suhtes, suuremat otsustusõigust oma tegemiste planeerimisel ja korraldamisel ning loovat ja arendavat töökeskkonda ning nende personaalsete väärtushinnangutega sobivat ettevõtte struktuuri.

Kõik uuendused, arengud ja protsessid algavad ikka ja ainult inimesest – andekast, võimekast ja motiveeritud talendist, kes soovib midagi uut luua või parendada olemasolevat. Innovatsioon on võimalik ainult inimeste vahel ja tihedas koostöös.

Peaaegu klisheeks on kujunenud väide, et raha on maailmas alati rohkem, kui häid ideid, mille teostamisse seda suunata. Seega talentism on uus kapitalism – kõige suurem väärtus ja liikumapanev jõud on inimesed, talendid ning mitte enam kapital (või tootmisvahendid, maa vms).

Inimkapital on muutunud raha asemel uueks majanduse käivitajaks ja mootoriks.

Maailm on näinud erinevaid ajastuid. Viimane käesoelev ajastu kannab trendikat nime infoajastu, kuid selged märgid näitavad, et oleme sisenemas uude ajastusse ja see on Talentide või ka lihtsalt Inimeste Ajastu (”Human Age”).

Kapitalil on olnud mängida väga tähtis roll viimastel sajanditel, informatsioonil viimastel aastkümnetel, viimased aastad aga on toonud rambivalgusse talendid.

Talentism on uus kapitalism – ilma talentideta ei toimu mingit arengut ega kasvu,  sõltumata sellest, kus need talendid toimetavad. Talendid ühendavad ideed ressurssidega ja teostavad missioone ning viivad ellu visioone. Andekate inimeste selgelt suunatud tahe suudab teha võimalikuks ka kõige pöörasemad unistused ning tegelikult on pea kõik inimlikult võimalik ehk ”Humanly Possible”.

Heigo Kaldra
Baltic Manager, Manpower

Peter Fisk: pilot fish mõtteviis – suurepärane kasvustrateegia väikeste firmade jaoks

Uute turgude vallutamise ja klientide kokkukahmimise teel loodav kasv ei pruugi olla sugugi kõige parem võimalus. Mõelgem parem sellele, et on võimalik areneda ka viisil, mis ei nõua suurt raha ning mille puhul ei peagi kohe iga hinna eest suureks kasvama. See on pilot fish (lootskala) strateegia.

Lootskalad on olendid, kes elavad koos haikaladega, kuid haid neid ei puutu, sest nad teevad koostööd. Täpselt samamoodi on äris. Kui suudad mõne suure tegija külje alla pugeda, ei olegi tarvis raha ja aega omaenda brändi arendamisele kulutada. Sest sa kasvad suure kalaga koos.

Näiteks selline firma nagu Golla hakkas õmblema mobiiltelefonide kotte. Nokia inimestele need meeldisid ning firma hakkas neid oma telefonide juurde pakkuma – nüüd on ta maailma suurim elektroonikatoodete aksessuaaride tootja.

Küsimus on muidugi selles, kuidas suure haikala tähelepanu võita. Kõige tähtsam on läbi mõelda, kuidas sinu toode või teenus suure haikala toodet või teenust paremaks teeb.

Nii et ärme võitleme haidega. Mõtleme parem, kuidas nendega koos ujuma õppida.

5. mail pidas tuntud konsultant ja kirjamees Peter Fisk Sampo panga Liidrite Foorumil „Värskesse vette“ oma pilot fish strategy maailma-esmaettekande. Ülal on lühikokkuvõte sellest.

Mis teha, kui sulle avalikkuse ees sisse sõidetakse?

Kumb on osavam raskete küsimuste eest kõrvale põiklema, kasEdgar Savisaar või Andrus Ansip? Raske öelda, aga seda kunsti valdavad mõlemad hästi, ehk vaid keskerakondlane Kadri Simsonon nendega võrreldav.

Paraku ei ole see ainuõige käitumisviis mitte ainult poliitikuile, vaid kõigile, keda avalikkuse ees kritiseeritakse. Harvardi ärikooli teadlaste Todd Rogersi ja Michael Nortoni katsed näitasid, et osavaid demagooge hindab publik märksa rohkem kui ausaid vastajaid, kelle stiil on konarlikum. Nii et avalikus esinemises valitseb vorm paraku sisu üle.

Kommunikatsioonibüroo Communispond asutaja Kevin Daleyannab ajakirjas Psychology Today paar soovitust, mida kasutada, kui keegi sulle avalikult sisse sõidab:

Raske õppustel, kerge lahingus. Üldiselt on need olukorrad teada, kus sa raskete küsimuste rahe alla võid sattuda. Kirjuta need küsimused enne üles ja mõtle vastused läbi.
Sõnasta küsimus ümber. Kui sa küsimust kordad, võidad mõtlemiseks mõned lisasekundid. Samas saad sõnastust endale veidi soodsamaks muuta.
Ole abstraktsem. Laienda arutluse all olevat küsimust, mis võimaldab rääkida ka teisel, probleemsest laiemal teemal.
Vasta kogu publikule. Kui keegi publiku seast küsimuse esitab, siis ära pöördu vastates otse tema poole, sest ta võib sind pommitada kohe uue küsimusega.
Kütkesta oma kuulajaid. Kui rääkija on huvitav, siis annab publik talle peaaegu kõik andeks.

Psychology Today, oktoober 2009

Tähelepanu, ettevõtjad! Jupiteride ja kuude aeg on käes!

Me teame tõhusat majanduskasvu retsepti!
Kas olete nõus kaasa mängima?
Igaüks teab, et Maal on üks kaaslane, Kuu. Mitu Kuud on Jupiteril, päiksesüsteemi kõige kaalukamal planeedil? Neli suurt Kuud: Io, Europe, Ganymede ja Callisto, ja veel üle 50 väikese Kuu.
Maailmaruumi analoogiat kasutades mõtleski ettevõtjate koolitajaMarju Unt välja majanduskasvu koostöömudeli. Jupiteriks oleksid juba tublilt toimivad kaalukad ettevõtted, uutest ettevõtteist saavad Kuud. Neid seob ühine huviorbiit.

Kuumad kanapirukad otse ahjust
Jarno Hermet
elab Valgamaal Tagula kandis ning peab Linnu talu kanafarmi. Need kanad, kes tema kanalas kasvavad, ei ole broilerid, vaid märksa väiksemad, kes munevad ilusaid kollase rebuga kanamune. Tal on mitmeid häid plaane, mida veel võiks teha, kuid kõike ise ei jõua. Linnu talu inimesed on oma köögis välja timminud väga maitsva kanapiruka retsepti. Kui hea oleks kaubanduskeskuses neid lõhnavaid pirukaid otse ahjust võtta ja müüa! Tõsi, ise ei jõuaks Jarno neid küpsetada, küll aga müüks ühele tublile kodukandi pirukaküpsetajale hea hinnaga kanaliha.

Mõned korrad on ta ka koera jaoks praeahjus kanakaelu küpsetanud ja koer sööb neid suure rõõmuga. Jarno kanala toel saaks keegi koeratoidu tootmise panna käima. Ja keegi võiks kasvatada suure kanala kõrval neid kõige õnnelikumate kanade mune – miks mitte!

Nahakunstnike paradiis ümber kingapoe
Tallinnas Rataskaevu tänaval peab Vivian Unt ilma mingi kahtluseta Eesti kõige tähelepanuväärsemat kingapoodi Vivian Vau. Väikesed elegantsed kingapartiid ja käekotid on mõeldud välja Eestis, aga neid toodavad Viviani näpunäidete järgi Veneetsia ja Naapoli disainerid ja kingameistrid: just Itaalias on kogu maailma parimad teadmised ja oskused naistekingade tootmiseks. Sestap valiski Vivian neid täitma keerulist ülesannet – luua kingi, mis on ühtaegu kaunid ja mugavad, alates väikstest (34) kuni väga suurte numbiteni (45).
Poe algusest saati müüb Vivian Vau ka dr Mauchi kingi nendele naistele, kelle töö nõuab palju püstijalu olemist.

Ka Vivian saaks kaasa aidata mitme uue äri tekkele. Ta saaks Itaaliast tuua väga head nahka kunstnikule, kes teeks kõrvalmajas valmis kingade ja käekotiga sobiva vöö või tuuniks kinga isikupärase pandla või liblikaga. Üle tee võiks aga olla korralik sukapood ning hoolduskingsepp, kes kevadeti talvesaapad üle vaatab ja need uueks talveks korda seab.

Turismifirma otsib… asendustalunikke
Aira Suvi ettevõtmine Discover Baltics kasvas välja tema kunagisest firmast Aira Matkad, mis võttis Eestis vastu peamiselt Soome turiste. Nüüd on firma kasvanud, korraldades ka siitmaa-rahvale reise ja konverentse, lisaks aitab Aira praegu Tartus Villa Margaretha hotelli turule tuua.

Aira aga ei vaata praegu ringi mitte reisisaatjate järele, vaid otsib hoopis usaldusväärseid asendustalunikke – kuidas muidu saaks Tartu- või Mulgimaa talunik suve ajal lõunamaale sõita? Samamoodi kuluksid Aira firmale ära usaldusväärseid ettevõtjaid, kes pakuksid reisil oleku ajaks puudega inimeste hooldusteenust, viiksid koerad jalutama ning kastaksid muru ära.
* * *
Marju Unt, ettevõtjate koolitaja ja Jupiteride-Kuude majanduskasvu mudeli idee autor, ütleb nõnda: isegi kui sa oled kõige andekam ettevõtja, ei saa sa lõpuks ikkagi olla üksik lilleke töötute meres, ainus rikas külas.

Mõelge selle peale, et igal nädalal tuleb Eestis juurde mitu SEBE busstäit töötuid. Mitte miski ei aita neid/meid paremini, kui elu võtmine enda kätte, ettevõtjaks hakkamine. Enamik maailma firmasid ongi loodud seetõttu, et juhile oli vaja tööd! Aga ettevõtte alustamine tänases langevate turgude maailmas…jube riskantne?

Eestlastena oleme nüüd omas riigis peremehed – kas me suudame iseseisva riigina tegutseda, igaüks oma oskused ja raha parimal võimalikul moel rakkesse panna, mitte oodata, et äkki keegi kusagilt kunagi teeb vahva pakkumise….

Need, kelle äri toimib, võiksid mõelda sellele, kas ja kuidas olla Jupiter. Kuidas luua oma orbiidile Kuud, investeerides selle tekkesse kas kliendibaasi, olulist oskusteavet või/ja raha. Eeskätt aga tuge. Mõistagi nii, et Jupiteri ärimudel ei kannataks, vaid võidaks. Rõhutan, et siin pole tegemist heategevusega, vaid ikkagi klassikalise ärimudeliga: aidates teist, kasvatad sa lõppkokkuvõttes ju oma äri.

Toon võrdluse inimbeebide vallast. Üks olulisemaid riikide edukuse näitajaid on imikute suremus esimesel eluaastal. Arenenud riikides on see üliväike. Ettevõtete suremus on kogu maailmas kahetsusväärselt suur, pärast esimesi tegevusaastaid jätkavad vaid pooled.
Kas ettevõtete varane suremus on paratamatu looduslik valik? Või on seda võimalik vähendada, luues soodsamat kasvukeskkonda just varajases elufaasis? Kuidas beebi eest hoolitsemist tõlkida vastsündinud ettevõtete keelde? Ma näen Jupiteride-Kuude protsessi kui võimsat vahendit ettevõtete suremuse vähendamiseks.

Jupiteriks olemise eeldus on see, et ettevõtja, olgu ta nimi Jaan, on oma ettevõtte asjalikult käima saanud, tal on tubli ja ustav kliendibaas, tal on oma orbiit. Jaan mõtleb laiemalt kui ainult rahateenimisest või firma ellujäämisest. Jupiter Jaan oskab ja tahab mõelda kaalukalt kui kodanik (raha peab jääma meie külasse; ma tahan, et mu lapsed elaksid jõukas ja vabas Eesti riigis! Ja mina teen midagi selle heaks ära). Ta oskab ka mõelda nagu kaugele jõudnud äriliider: ma tahan ja suudan aidata teisi, kes alles sellel keerulisel teel alustavad!

* * *

Näen kolme suurt vaala, mis Jupiteride ja Kuude mõtteviisi mõistmiseks ja rakendamiseks on vajalikud.

Esiteks: usaldus
Jaan teab küll, mida tema kliendid, kes teda usaldavad, veelgi vajaksid. Aga tal endal pole jõudu või huvi sellega tegeleda. Jupiter Jaan julgeb jagada oma ettevõtte kuldaväärt vara, kliendibaasi, algajaga, oma potentsiaalse Kuu Volliga, nii et Volli vastsündinud ettevõte ei alustaks kõledast tühjusest, vaid Jaaniga ühisel orbiidil, partnerina tema sissetöötatud ärile. Kui Kuu ehk Volli ettevõte pakub täiendavat teenust, mis Jupiter Jaani ärimudelit rikastab ja tema kliente õnnelikumaks teeb, on mõlemad võitjad.

Teiseks: asjakohase tarkuse viljakas rakendamine
Jaan saab oma praktilise ettevõtjatarkusega Volli alustavat firmat väga tõhusalt aidata. Jaan ei mõtle algajast Vollist ega toimi nagu tavaline mentor, kes seisab kaugel oma nõustatavast ettevõttest, vaid kui ühise huviorbiidiga seotud partnerist!

Mõistagi on siin ohtlikke karisid (ega ettevõtlus polegi nõrganärvilistele), aga hea tahtmise ja targa toimetamisega ning ühise edu nimel on neid loodetavasti võimalik ette näha ja vältida. Pole välistatud, et ühel päeval saab Volli Kuust hoopis suurem Jupiter, kui oli Jaani oma. Aga Jaan kasvab ju koos Volliga!

Kolmandaks: riskide vähendamine algaja jaoks
Kuivõrd Jupiter Jaan on investeerinud Volli Kuusse, on ta huvitatud Kuu tõhusast toimimisest. Nende koostöö annab mõlemale tubli konkurentsieelise.

* * *

Nii et armsad Jupiterid, looge oma Kuude-süsteem, aidake oma Kuud liikuma ja te veendute, et selles mängus kaotajaid ei ole.Mõelge, miks Holland, iseenesest pisike maa, on äriliselt nii tubli? Sest ajalugu on neile õpetanud: tammi tuleb ehitada üheskoos.Neil istub see teadmine sees nagu suur ja väike vereringe.

Ettevõtjad on ju rahvuslik rikkus. Mõelge sellele, et üheks Eesti tunnuslause kandidaadiks enne Welcome to Estonia’t oli Little country that CAN – väike riik, mis suudab. See iseloomustab eestlaste põlist visadust päris hästi. Me suudame ju!

Konsultant ja koolitaja Anu Virovere: tähtsaim on praegu oma inimestele keskenduda

Praegu on kõige tähtsam hoolitseda selle eest, et hetkel, mil majandusel hakkab hästi minema, oleks meil ressurssi tõusuga kaasa minna. Need, kes kavatsevad masuaja maksimaalsel säästururežiimil üle elada, kukuvad just siis, kui hakkab paremaks minema, sest neil ei ole siis ei vajalikke inimesi ega jõudu. Nii et ressursi hoidmine tähendab ennekõike siiski inimesi.

Teiseks tuleb praegu mõelda rohkem kui kunagi varem, et me ei müüks seda, mida meil on, vaid seda, mida inimestel vaja on. Euroopas on rikkaid endiselt küllaga, aga kallis kaup iseenesest ei ole see, mida nad tahaksid. See, mida nad ostavad, peab üha enam kokku sobima nende väärtushoiakutega. Ja need on muutunud: kui industriaalühiskonnas oli selleks raha, siis nüüd on see töö, mis pakub töörõõmu ja eneseteostust, ning kvaliteetne vaba aeg.

Viljar Moorits: ellujäämise strateegiad Eesti tootjaile aastaks 2010

Kui meie tootmisfirmad ei taha sel või järgmisel aastal välja surra, tuleb neil alanud aastal valida kolme strateegia vahel, kinnitab tootmisfirmade arendamisele spetsialiseerunud Viljar Moorits.

1. Esimene strateegia on kõige viletsam valik. Sa paned oma poe kinni või kolid tehased ida poole, et odava tööjõu abil veel mõnda aega ebaefektiivset tootmist jätkata.

2. Teine valik on arendada oma tooteid ise edasi ning müüa need ise lõppkliendile maha. Piltlikult öeldes teed sa lauajala asemel valmis terve laua. Seda teed on läinud nt Baltika oma rõivastega ning Krimelte ehitusvahtudega. Selline tarneahela lõpust ettepoole liikumine on kõige kasumlikum, kuid nõuab ka kõige rohkem aega ja raha.

3. Kolmas tee on spetsialiseeruda väikepartiide efektiivsele tootmisele, võttes aluseks timmitud e lean-tootmise põhimõtted. Tootmine algab siis, kui tellimus tuleb, ning toota suudetakse väga paindlikult ja väikeste varudega. Piltlikult öeldes: sul on töös väga palju eri tüüpi lauajalgu, mida ettevõtte hakkab tooma alles siis, kui tekib nõudlus. Sellise tootmisettevõtte näiteks on meil TartusIlves-Extra, kus on korraga töös suur hulk erinevaid väikepartiisid. See on tee, mis on kõige 90%le Eesti tootmisfirmadest kõige sobilikum.

Viljar Moorits on juhtimiskonsultatisoonifirma Echo OÜ juht ja konsultant.

10 trendi, võta või jäta!

Mis suunas liigub ühiskond, tööturg, turundus? Milliste mõtetega oma peas mängida, et muutustega kohaneda? Kristi Mikiver toob teieni 10 trendi, mis talle sügisel Stockholmis trendivaatleja Göran Adléniettekandest kõrva jäid. Teravat haistmismeelt teile!

Tarbimisturule annab uue näo rühm, keda iseloomustavad sõnad rõõmsad, mässulised ja rikkad – need on uue põlvkonna pensionärid. Nad on esimesed pensionärid, kes on saanud osa tehnikarevolutsioonist, lisaks möödus nende teismeliseiga kuumadel kuuekümnendatel ja selles eas kogetu jätab igavese jälje.

Neil on kavas elada kaua ja aktiivselt. Nii et kui oskad oma tooted-teenused tulevase pensionäri nõudmiste ja vajaduste järgi sättida, siis ootavad ka sind ees rikkus ja parimad aastad. „Noortepärase mõtlemise asemel julge mõelda vanalt,“ soovitab Adlén.

Suur keskklassirevolutsioon. Ladina-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas kasvab jõudsalt keskklass – sajad miljonid inimesed pingutavad kõik oma ärkveloleku tunnid selleks, et saavutada parem elustandard. Arvatavasti hakatakse looma uusi tootekategooriaid keskklassile. Tegu on kaupadega, mis ei ole lukskaubad ega ka mitte odavkaubad ega isegi mitte asjad, mis on seal kusagil vahepeal. Need on kaubad, mis asetsevad selle skaala kõrgemal otsas, täpselt enne lukskaupu. Nendele ennustatakse kasvavat turgu.

Kolmas trend tuleneb info üleküllusest. Järjest keerulisem on teha valikuid. Selleks, et sellises olukorras edu saavutada, oleks mõistlik pakkuda vähem alternatiive ja teha valik lihtsamaks.Valikute rohkus on väsitav.

Jutubrändide tulek. See on midagi enamat kui mingi üksiku lookese rääkimine kampaania korras. Jutubrändi puhul on tootel oma lugu ja ühtlasi loob see vajaduse diskussiooniks. Heaks näiteks on JailHouse Fire kastmed, mida toodavad Florida Hillsborough maakonna kinnipeetavad. Tootel on seega olemas nii lugu kui ka tingimus, et see ärgitab diskussiooni teemal, kas vangid ikka peaksid äri ajama.

Hullallaa-trullallaa töötaja. See on midagi Hunt Kriimsilma ja tema üheksa ameti sarnast, kuid selle erinevusega, et neid ameteid peetakse samaaegselt. Tulevane tööelu võib välja näha nii: paar ööd nädalas töötad näiteks pagarina, mõni päev nädalas pärast kosutavat ilu-und pärastlõunal aednikuna või reisile läinud pere lemmiklooma eest hoolitsedes. Sissetulek kogunebki siis mitmetest huvipakkuvatest tegevustest.

Teine talendisõda. Ilmselt näeme varsti töökuulutust, kus on kirjas, et tööle kandideerimise tingimuseks on Counter Strike’i ja World of Warcrafti mängimise kogemused. Silmas ei peeta nende mängude arendamisega seotud tööd, vaid ükskõik millist juhtimisega seotud ametikohta.

Online-mängudes läheb vaja otsustusvõimet, oskust panna teised mängijad koostööd tegema, suhtlemisoskust ja julgust teha ootamatuid asju, lisaks veel kannatlikkust ja kirge selle suhtes, mida teed. Vedamisega on siin vähe pistmist. Need on omadused, mida on vaja ka selleks, et saada heaks juhiks.

Iseasi on see, kui paljud värbajad teavad, milles need mängud seisnevad ja kuidas neid mängitakse. Paljudel noortel on oskused, mida CV ei kajasta. Nad on õppinud netis, YouTube’is, videojugis, diskuteerides foorumites kõikvõimalikke asju, mida tuleks arvesse võtta.

Nurgapealse kabineti ja parkimiskoha ukse lähedal võib vabalt jätta vanema generatsiooni tegijatele, uue aja talendid neid asju ei väärtusta. Nende võitmiseks soovitab Adlén pakkuda hüvesid, mis muudavad nende igapäevaelu lihtsamaks, olgu selleks siis pesupesemise ja koristusteenus, lastehoid vms.

Juhtimine stiilis kombineeri ja sobita. Mitmekesisusest räägitakse palju, kuid toimitakse ikka peamiselt ühetaoliselt. Hea juht oskab ja julgeb kombineerida ja sobitada erinevaid inimesi, töösuhte ja töötamise vorme ning asju kahtluse alla seada. Kas see on ikka kõige mõistlikum, et ettevõtte juhtkond koguneb igal esmaspäeval kell 9.00-12.00 ning ühed ja samad inimesed arutavad enam-vähem samade teemade üle, lootes leida loovat lahendust?

Kasvav alternatiivide tunnistamine. Infokanalid on loonud võimaluse, kus n-ö riigiasutuste varasemalt ainuõigete soovituste kõrvale kerkib järjest enam alternatiive. Viimaseid usaldatakse rohkem ning nad on personaalsemad. Isegi protestimine on muutunud. Sa ei pea enam anonüümsena tänavale tulema, vaid võid end registreerida oma näoga vastavas protestirühmas nt Facebookis vm sotsiaalvõrgustikus.

Viimasel ajal on moetööstus asunud kasutama modelle, kes on n-ö inimesed tänavalt. See on kasvav trend, mille sisuks on ehedus ja rohelise mõttelaadi levik. Töötajad ootavad tööandjatel järjest enam keskkonnasõbralikku ja vastutustundlikku toimetamist, midagi enamat kui poliitiliselt korrektseid seisukohti sõnavõttudes ja kodulehel.

Ühiskond muutub aina läbipaistavamaks ning järjest keerulisem on asju varjata. Seega soovitus: ole aus kõigis oma tegemistes ja väljaütlemistes ning ära karda näida väheke riigina – just see annab sulle staatuse.

Õnne teemat uuritakse järjest enam. Selle teemaga on seotud ka kümnes trend, millele Adlén on andnud nimeks ”I like”, mis tähendab, et me muutume üha sõbralikumaks. Näitena tõi ta taas sotsiaalvõrgustikud, kus üksteist ja pilte meelsasti kiidetakse ja jagatakse emotikone. Siin saab igaüks kaasa aidata: kiida sagedasti ja kiida neid, kes teisi kiidavad! Seda tasub teadlikult teha, sest väidetavalt saame 60% sellest kiitusest, mis meile elus osaks langeb, kätte enne kolmandat eluaastat!

5 viisi, kuidas suurendada kasumit

iin on 5 teed, kuidas alanud aastal kasumit kasvatada. Nende FC ekspertide blogis välja käidud ideede taga on Roberta Chinsky Matuson.

Vali üks idee välja ja mine sellega edasi
Kõigil meil kipub olema oma 20 ideed nn to-do nimekirjas, ja läheb kuid, et lõpuks välja selgitada, milline neist tähtsaim on. Vali parem välja üks idee ning panusta selle elluviimisele kogu energia, mõtlemata sel ajal teistele ideedele.

Vabane liigsetest kilodest
Vabane keskpärastest töötajaist, kelle vallandamise mõtted sa kaunil jõulueelsel ajal kõrvale tõrjusid. 2010 on trimmiajamise aasta. Vabane ebavajalikest inimestest ja töökohtadest – ja sa üllatud, kui kiirelt tippvorm taastub.

Suurenda suhtlust
Töötajate küsitlused näitavad, et juhtide tõttu kobavad nad sageli pimeduses. See ei maksa ju midagi, kui sa tegelikust olukorrast igale töötajale räägid. Tehnoloogia võimaldab viia juhi sõnumi iga töötajani: ütle neile, millises suunas firma läheb, millised on edušansid. Ära alahinda muidugi ka näost näkku kohtumisi.

Leia usaldusväärsed liitlased
Ei ole saladus, et ilma usaldusväärsete inimesteta, kellega oma mõtteid arutada, on elu tõeliselt stressav. Leia inimesed, kellega oma mõtteid ja kahtlusi arutada.

Ole juht, kellega teised kaasa tulevad
Vähesed firmad jõuavad nii kaugele nagu Google või Apple. Sest enamik neist liigub aeglaselt, katsetades iga sammu lõpmatuseni, ja tapab innovatsiooni enne, kui see millenigi jõuab.
Ole juht, kellega inimesed kaasa tulevad, et luua tooteid, millest teised on ainult unistanud, või ehitada bränd sama kuulsaks kui Coca-Cola.

Nii et aasta 2010 on suurepäraste võimaluste aasta.
Roberta Chinsky Matuson on personaliteenuste firma Human Resource Solutions’i president. Loe lähemalt:www.yourhrexperts.com

Kuidas suurendada enesekindlust – soovitused ja nõuanded

Ebakindlatel aegadel on just juhi enesekindlus see, millega teisi kaasa tõmmata.
Me kõik imetleme enesekindlaid inimesi, kes suudavad ümbritsevad oma reeglite järgi mängima panna. Director näitab, kuidas väikese vaevaga kõvasti enesekindlamaks saada.

Mitu lindiskandaali peab Edgar Savisaarel veel tulema, et ta poliitikamaailmas maha kantaks? Halb uudis Andrus Ansipile: seda ei juhtu iialgi. Hea uudis: tema šansid on sama head kui Savisaarel. Sest see, mida sa teed või räägid, pole kaugeltki nii tähtis kui see, kuidas sa räägid. Otsustavaks saab just see, kui enesekindla mulje suudad teistele jätta.

Seda kinnitab ka bestselleri „Judgment in managerial decision making“ autori ja organisatsioonikäitumise professori Don A. Moore’i värske uuring. Nimelt pidid katsealused ülesannete lahendamisel mitmetelt nõustajatelt abi paluma. Selgus, et popimaks osutusid just kõige enesekindlamad nõustajad, isegi kui nad suisa halba nõu andsid. Enesekindlus loeb!

„Jah, enesekindlus loeb,“ kinnitab Eesti üks kogenumaid psühholooge Aleksander Pulver, „ja eriti rasketel aegadel. Just seetõttu tõusevadki diktaatorid ikka just keerulisematel aegadel esile.“
Ta toob välja kaks põhjust, miks meile kõigile meeldib enesekindlate inimeste seltsis olla, tunnistame me seda või mitte.

Esiteks on juba inimese olemus selline, et ta ei taha vastutust kanda. Kui vähegi võimalik, siis loodame, et keegi otsustaks meie eest. Kui mul läheb halvasti, siis ma ei taha ju süüdi olla. Mina kardan, aga enesekindel inimene ütleb mulle emotsioonitult, mida teha. Enesekindel inimene esindab kõike seda, mida ma tahan olla, aga ma ei suuda või ei oska. Enesekindlus on veetlev.

Teiseks on suuremal osal inimestest loomuomaselt kõrge ärevustase, teatud hirmud. Äkki keegi arvab minust halvasti! Äkki ma paistan rumal välja? Ma ei ole täiuslik? Hirm, et elu ei ole läinud nii, nagu tahaksin.

Sellist ärevust on võimalik mitmel viisil maha võtta. Mõni püüab unustada asjad, mis ärevust tekitavad, või tarbida alkoholi ja narkot. Üks viis ärevusest lahti saada on alluda kellegi teise tahtele, sest siis on sul olemas keegi, kes kõike teab, kõike oskab.

See ongi põhjus, miks just rasketel aegadel tõusevad diktaatorid esile, ükskõik kui demokraatlikuks ühiskond end ka ei pea. Mida enesekindlam poliitik, seda suurem aukartus tema vastu tekib. Inimesed ootavad, et keegi teeks kõva käega otsuseid.
* * * *

Enesekindluse välimääraja

Seega pole mingi üllatus, et kui Rob Yeungi säravkollane raamat, millel suur pealkiri „Confidence“, müügile tuli, hüppas see kohe müügitabelite tippu. Yeung on Briti psühholoog, juhtimistreener, telesaadete juht ja mitmete raamatute autor.

Raamatu põhisõnumina kummutatakse müüt, et enesekindlus on kaasasündinud omadus, mis lihtsalt on või ei ole. Enesekindlust saab suurendada ja arendada, tuleb lihtsalt teada, kuidas. Ja mis kõige parem – Yeungi sõnul on meis kõigis selleks ressurss juba olemas.

„Kas tahaksid muuta oma elu ja olla hästi enesekindel?“ küsib ta sissejuhatuses. „Hea uudis – see on võimalik!“ ütleb ta ja toob välja lihtsa ning tuntud mudeli mõtete, tunnete ja käitumise seostest.

Kui inimene mõtleb, et ta on läbikukkuja , siis ta tunnebki ennast kohe õnnetuna ja see tekitab veel vähem tahtmist midagi teha. Teistpidi, kui sa mõtled positiivselt, siis hakkad ennast tundma paremini ja enesekindlamalt, mis omakorda annab tõuke midagi ära teha. Ei midagi uut – lihtne! Aga paljud meist tegelikult seda järgivad?

Mõtlemist saab treenida, et see keskenduks positiivsele. Seega, enesekindlus algab mõtlemisest! Enesekindlad inimesed usuvad endasse ja seda tehes saavutavad nad oma eesmärgid kergemini.

Director noppis Yeungi raamatust välja 10 head soovitust enesekindluse suurendamiseks:

Kuidas suurendada enesekindlust? Rob Yeungi 10 soovitust

Keskendu oma tugevustele ning ära materda ennast nõrkuste pärast. David Beckham ei muretse ka ilmselt liialt sellepärast, et ta pole hea väravavaht.

Lõpeta enese kritiseerimine. Me lausume sisekõnes endale umbes 150–300 sõna minutis, mis moodustavad iga päev tuhandeid sisemisi sõnumeid. Loomulikult mõjutab see sisemine kriitika tugevalt meie maailmavaadet, kujundades mõtlemist tihtipeale negatiivsemaks, kui vaja oleks.

Inimene on ainukene loom, kes suudab mõelda tulevikust. Miks mitte seda oskust kasutada. Pane paika oma suuremad ja väiksemad eesmärgid ja jää nendele truuks. Tõeline enesekindlus tuleb iseenda, mitte kellegi teise unistuste järgimisest.

Käitu enesekindlalt. Kas oled tähele pannud, kuidas enesekindlad inimesed kiirgavad seda ka väljapoole? Muuda oma kehakeelt ja käitumist enesekindlamaks – see häälestab ümber ka su mõtlemise ja tunnetemaailma. Kui sa hakkad käituma nagu enesekindel inimene, üritab sinu aju seda käitumist seletada, sundides mõistust uskuma, et sa oledki enesekindel.

Kui oled närvis, siis hinga! Me teeme stressiseisundis, nt esinemispaanikas, väikseid lühikesi hingetõmbeid kopsude ülemisse ossa – hingeldame. Rahulikus olekus hingame läbi raskuskeskme ehk diafragma, mis asub inimesel nabast allpool. Sunni ennast hingama läbi diafragma – nii rahustad keha maha ja taastad enesekindluse.

Jälgi oma rühti. Rüht on esimesi asju, mida juba eemalt märkame. Kujuta ette oma pealaega ühenduses olevat hõbedast nööri, mida tõmmatakse ülespoole.

Kuldne reegel: vaata inimesele silmadesse, kui ta räägib (80–90% ajast). Ise rääkides võib osaliselt ka eemale vaadata (50% ajast).

Kasuta positiivseid väljendeid. Unusta ära sõnad ainult, ma loodan ainult, ma olen kõigest büroojuhataja jne). Sõnade ma proovin asemel ütle parem: ma teen!

Kuula rohkem, räägi vähem! Paljud inimesed muutuvad seltskonda minnes ärevaks, sest kardavad kriitikat oma väljaütlemistele. Lihtne soovitus: ole hea kuulaja! Inimestele meeldib niikuinii rohkem endast rääkida, seetõttu tahamegi me koos olla heade kuulajatega. Nii et palu teistel endast rääkida – nii saad lahti esiplaanil olemise pingest.

Ja kõige lõpuks – tähista väikeseid võite! Eesmärkide saavutamine ja enesekindluse kasvatamine on pidev tegevus. Aju-uuringud näitavad, et need ajuosad, mis toodavad õnnetunnet, elavnevad pigem lühiajaliste ja käegakatsutavate saavutuste korral. Kui sinu eesmärk on liiga kauge, siis on raske sellest innustuda.

http://www.robyeung.com/

* * *

ALEKSANDER PULVERI NÕUANDED

Vahet tuleb teha sellise justkui enesekindla käitumise vahel, mis varjab ärevust ja abitust (uste paugutamine, vastuvaidlejale öeldakse, et ta on ise loll), ja käitumise vahel, mis väljendab läbimõeldud tegevusvariante ja teadmist oma võimekusest. Tõeline enesekindlus ei ole välimine tunne, enesekindlus toetub põhjalikule ettevalmistusele.

Arvatakse, et tõeline enesekindlus tekib sellest, et sul läheb kogu aeg nii, nagu sa arvad. Ei ole nii. Enesekindlus tekib hoopis sellest, et sa analüüsid ja leiad uue lahenduse, kui asjad ei lähe nii, nagu sa arvad (ja nad peamiselt ei lähe nii). Kui tekib mingi vastuolu, siis jälle parandad.

Enesekindlaks saab nimetada juhti, kel on hoiak, et tegijal juhtub nii mõndagi.
Enesekindel inimene on tegelikult see, kes õpib tulemustest ja püüab teha järgmisel korral paremini.
Madala enesehinnanguga on inimene, kes tahab maksimaalset tulemust kohe – ta arvab, et vigu teevad nõrgad ja viga on maailmalõpp.
Enesekindlaks saab inimene siis, kui vigu peab normaalseks.
Tee ükskõik mida, peaasi et saad aru, mida sa teed.

Mõned väiksed nipid välise käitumise kohta, millega enesekindlust tõsta

Riietu hästi
Ehkki öeldakse, et narri meest, mitte mehe mütsi, on riietel siiski tähtis roll: nad mõjutavad inimese enesetunnet ja seeläbi suhtlemisviisi. Uskumatu, aga puhtus, hea lõhn ja soeng aitavad väga palju enesekindlusele kaasa. Odavate riiete asemel osta vähe, aga kvaliteetseid riideid (lisaks paremale väljanägemisele kestavad need kauem).

Kõnni kiiremini
Kõige lihtsam viis aru saada, kuidas sa ennast tunned, on kõnnak. Oled väsinud? Tujutu? Energiat täis? Enesekindlad inimesed kõnnivad kiiremini. Proovi järele: kõnni kiiremini kui tavaliselt ja sa mitte ainult ei näi enesekindlam, vaid sa tunnedki seda.

Rüht
Selg sirgeks, õlad taha! Pea püsti, silmside teistega! Nii jätad teistele endast positiivse mulje ning tunned ka ise rohkem energiat.

Tee endale ise reklaami
Innustav on kuulata, kuidas keegi sulle enesekindlalt motivatsioonist räägib. Kuid seda ei tule just väga tihti ette, nii et tee endale ise reklaamikõne. Kirjuta mõnekümnesekundiline kõne oma eesmärkidest ja tugevatest külgedest ning korda seda aeg-ajalt, ka peegli ees.

Komplimendid
Kui sa mõtled endast negatiivselt, siis peegeldad seda solvangute või tagarääkimise näol. Negatiivsuse tsüklist saab välja teisi inimesi kiites. Tee komplimente inimestele. Otsides parimat teistes, näitad välja ka parimat iseendas.

Istu ette
Paljud inimesed istuvad koosolekul või konverentsil võimalikult taha, et neid jumala pärast keegi ei märkaks. See peegeldab enesekindluse puudumist. Istu just nimelt ette ritta – nii saad sellest hirmust jagu ja kasvatad oma enesekindlust.

Ütle arvamus välja
Grupiaruteludes on inimesed tihti vait, sest neile tundub, et nende mõtted on tobedad ning teised panevad neid pahaks. See hirm ei ole põhjendatud – inimesed on palju tolerantsemad, kui arvatakse. Teiseks, just grupiarutelude ajal on hea lihvida enesekindla kõne pidamise oskust.

Treeni
Füüsiline vorm mõjutab kõvasti enesekindlust. Kui oled vormist väljas, tunned end ebakindlalt ja inetumalt, ka energiat on vähem. Treenides saad energialaksu ja su enesekindlus kasvab.

Allikas:

www.pickthebrain.com/blog
LISA
Kuidas enesekindlust ära tunda? Siin on üks võimalik selgitus, mis ei ole küll väga teaduslik, aga näitab inimeste mõtteviisi.

Kõrge enesekindlus:
*Teed seda, mida õigeks pead, isegi siis, kui teised sind kritiseerivad.
*Julged riskida ja teha lisapingutust, et oma eesmärke saavutada.
*Tunnistad oma vigu ja õpid neist.
*Võtad lahkelt tunnustust vastu; ütled, et oled meelitatud.

Madal enesekindlus:
*Kohandad oma käitumist selle järgi, mida teised sinust arvavad.
*Oled oma mugavustsoonis, kardad läbi kukkuda ja ei võta seetõttu riske.
*Pingutad selle nimel, et saaksid oma vigu varjata, ning loodad, et keegi ei märka seda.
*Võtad tunnustust vastu häbelikult. „Oh, see ei ole midagi erilist, igaüks võiks seda teha.“