Maastikuarhitekti roll on lüüa kaasa ka ujutusteohu ja teedeehituse projektides

Just praegu, 2.-4.novembril toimub Tallinnas Viru Konverentsikeskuses rahvusvahelise maastikuarhitektuuri kongress „Mind the Gap. Landscapes for a New Era“, „Märka tühimikku. Uue ajastu maastikud“, mille üheks peaesinejaks on teadlane, praktiseeriv maastikuarhitekt Antje Stokman. Mis sõnumiga ta siia tuleb, kirjutab Piret Potisepp.

Mida tähistab tühimik Sinu jaoks? Ja kas neid on alati vaja täita?

Kui rääkida tühimikest Euroopa Maastikuarhitektide Föderatsiooni kongressi kontekstis, siis pean silmas tühimikke elukutsete esindajate vahel, kelle vastutada on meie linnakeskkonna kujundamine, ning samuti tühimikke maastikuarhitektide erialas. Tihti pöördutakse maastikuarhitekte poole siis, kui vajatakse “ilusate rohealade eksperte”. Maastikuarhitektid kaasatakse konsultantidena pärast seda, kui linnaplaneerimise ja insenertehniliste lahendustega on jõutud lõpuni ning projekti piirid on paika pandud. Selle seab maastikuarhitektid kahte vastandlikku rolli. Üks võimalus on leppida oma rolliga kui igavikuline kaunistaja, kes järjepidevalt dekoreerib ruume või alasid, mis on ehitisi ümbritsevad jäänukid või süsteemid linna infrastruktuuris. Teine võimalus on aga võtta roll kui alatine keskkonnakaitsja, kes rabeleb selle nimel, et vältida, kompenseerida või vähendada sekkumist maastikesse.

Küsimus on selles, kuidas me jõuaksime olukorda, kus maastikuarhitektidel oleks võimalus teiste elualade esindajatega võrdselt panustada planeerimisprotsessidesse.

Paljudes riikides on probleem selles, et avaliku ja erasektori vahel puudub koostöö maastiku- ja linnakeskkonna projektide planeerimisel ja elluviimisel. Kuidas seda lahendada?

Maastikuarhitektidel on vaja selgeks teha, et nende kaasamine ning maastikuarhitektuuri projektide elluviimine ei tähenda ebavajalike kulude kasvu. Kui näiteks insenertehnilisi projekte peetakse alati vajalikeks, siis maastikukujunduses nähakse tihti majanduslikult ebamõistlikku luksust. Just see on põhjus, miks maastikuarhitektid peaksid kaasa lööma infrastruktuuri projektides, nagu näiteks üleujutustega toimetulek, vihmavee juhtimine, reovee käitlust, teedeehitus. Maastikuarhitektid peaksid aitama samamoodi nagu teiste erialade esindajad välja töötada lahendusi, mis järgivad inimeste heaolul ning moodustaksid terviku ökoloogiliste ja esteetiliste eesmärkidega.

Täispikka intervjuud loe SIIT

Novembri alguses kogunevad Tallinnas maailmakuulsad maastikuarhitektuuri spetsialistid

2.–4. novembril toimub Tallinnas esmakordselt rahvusvaheline maastikuarhitektuuri kongress „Mind the Gap. Landscapes for a New Era“.  See paneb alguse Euroopa iga-aastastele kongresside sarjale. Esinema saabuvad maailmakuulsad oma ala tipptegijad. Kongressi korraldab Eesti Maastikuarhitektide Liit.

Peaesinejateks on Jan Gehl Taanist, Mary Bowman USAst ja Elias Torres Hispaaniast. Kokku esineb Tallinnas toimuval rahvusvahelisel kongressil enam kui 70 oma ala tuntud  ja tunnustatud spetsialisti üle maailma.

„Juttu tuleb kitsaskohtadest linnastruktuuris ning elu- ja elamiskvaliteedist, samuti otsitakse võimalikke lahendusi,“ selgitab Bruno Marques, konverentsi peakorraldaja Eesti Maastikuarhitektide Liidust.

„Mind the Gap. Landscapes for a New Era“ eesmärgiks on jagada kogemusi, kuidas tagada inimeste elu kvaliteeti stiihiliselt arenevates linnades. Kongressile on oodatud osalema maastikuarhitektid ja teised linnaga tegelevate erialade spetsialistid, nagu arhitektid, sotsioloogid, urbanistid Euroopast ning kaugemalt.

Täpsem info: http://www.efla2011.com/

Disainimaailma tipud Tallinnas

Reedel, 23. septembril pannakse Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluvale Euroopa innovatsioonifestivalile IF… ja järjekorranumbrilt juba kuuendale disainifestivalile Disainiöö väärikas punkt – KUMUs kuulutatakse välja Euroopa disainijuhtimise auhinna (DME Award 2011) võitjad. 

DME auhindade näol pole tegemist sugugi järjekordse disainiauhinnaga, vaid rahvusvahelise tunnustusega, mida tähtuses poolest võiks võrrelda filmimaailmas igal aastal välja antavate Oscaritega. DME auhinna eesmärgiks on tõsta esile strateegia ja juhtimise osatähtsust disaini edukal ellurakendamisel.

Juulis valis rahvusvaheline žürii välja disainijuhtimise auhinna nominendid. Need on viieteist kõige innovaatilisemat ning dünaamilisemat ettevõtet Euroopas, kes jätkavad kandideerimist DME auhindadele. Nominentide seas on ka kaks Eesti ettevõtet: Supelsaksad ja Velvet Creative Alliance.

„See, et viieteistkümne nominendi hulgas on kaks Eesti ettevõttet, on märkimisväärne tulemus. Mõlemad ettevõtted on Eestis silma paistnud tugeva imidži ja disaini juhtimise poolest,“ kommenteeris Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu esinaine.

Kõigil huvilistel on Euroopa Design Management auhinna nominentidega võimalus tutvuda näitusel “DME Award” alates 16. septembrist kuni 22. septembrini Rotermanni kvartalis ning 23. septembrist 25. septembrini
KUMUs Lisainfo: www.designmanagementeurope.com

 

 

 

 

 

 

 

J. Margus Klaar: vahetevahel tuleb endalt küsida küsimus: „Kas see on ikka loogiline?“

J.Margus Klaar on The Brand Manuali partner, igapäevases töös tegeleb ettevõtete strateegilise konsulteerimisega teenuste disaini ja branding’u alal.

Globaalne majandus on nihkunud objektide loomiselt teenuste loomisele. Teenustes nähakse uue majanduskasvu, arengu ja innovatsiooni allikat. Sellegipoolest kogeme me tihti halbu teenuseid ning meilt ei küsita, milliseid teenuseid me tegelikult vajaksime. Mis siin ette võtta saab? Margus Klaari küsitles Piret Potisepp.

 MK: teenuste disainimisel on oluline, et need oleks ka äriliselt kasulikud. Seega on ärilisest vaatenurgast küsimuseks see, kuidas osutada kliendile paremat kogemust ning kasvatada samaaegselt ettevõtte käivet või tootlikkust. Indiviidi tasandil teame me kõik, kuidas teenust parandada: tuleb läheneda personaalsemalt. Kuid tuhandete või miljonite kasutajatega ei saa personaalsem olla. Mõttetu on küsida inimestelt, milliseid teenuseid nad sooviksid, sest enam-jaolt ei ole seda võimalik kasutada äris.

Tavapäraselt võrdsustavad ettevõtted paremat teenust rohkemate valikute pakkumisega. Selles etapis me mitte ei tee kliendi elu lihtsamaks, vaid palume neil teha enam valikuid, mida me inimestena tihtipeale tegelikult ei soovi. Kolme valikuga menüüs on palju lihtsam orienteeruda ning otsuseid teha (liha, pasta või kala), kui uurida 20leheküljelist sarnaste toitudega menüüd. Ka restorani jaoks on kolme mõistliku hinnaga valiku pakkumine palju lihtsam selle asemel, et ladustada värsket toidukraami 40 menüüpunkti jaoks, millest paljusid kunagi ei tellita. Kuid inimesed ütlevad alati, et nad soovivad „rohkem valikuvariante“.

Google töötab hästi ning ei paku kasutajale üldse valikuid. On lihtsalt kast, kuhu trükkida oma küsimus. IPhonel on üks nupp. Monofunktsionaalsed veebilehed on suurepärased, kui nad on vajalikud. Eestis on veebileht, mis müüb ainult laevapileteid ja mitte midagi muud. Ostes pileteid laevaliini enda kodulehelt pakutakse aga igal sammul lisateenuseid. Kas te vajate taksot? Hotelli? Lõunasööki? Lõõgastavat spaakogemust? Õhtust drinki? Kuni tülgastuseni. Teenuste disainis ei ole tähtis valikuid lisada, vaid hoopis mõelda, mida välja jätta, ilma et kannataks efektiivsus ning suureneks samas kliendi rahulolu.

Millised trendid valitsevad innovatsioonis viie aasta pärast?

MK: siin on konks – innovatsiooni ei kuulutata edukaks seni kuni ta on reaalselt edukaks muutunud. On siis tegu teenuse või tootega – ei ole võimalik teada, kas asi töötab enne, kui ta on turul. Seega on suurim trend innovatsiooni puhul, kui kvartaliraporti inimesed aktsepteerivad seda, et vahetevahel ei saa kontseptsiooni tõestada läbi minevikukogemuse, vaid tuleb lihtsalt iseendalt küsida: „Kas see on loogiline?“.

Põhja-Ameerika autotööstus on aastakümneid teadnud, et mingil hetkel muutub kütusesäästlikkus oluliseks ning väiksemad keskkonnasõbralikumad autod koguvad populaarsust. Sellegipoolest väidavad raamatupidajad, et suurte maasturitega teenitakse palju raha. Iga kord, kui keegi tuleb lagedale ideega toota väiksemaid säästlikumaid autosid, tuli vastu seista sama küsimusega „Kus on tõestus, et see toimib?“ „Ma lihtsalt tean seda“ ei ole piisav vastus ning kogu idee satub prügikasti.

Korporatsioonidel on paika pandud tööprotsessid, mis toimivad tihtipeale innovatsiooni piirajatena. Korporatsioonid ei märka enda ümber toimivaid muutusi, kuna algul on nad tavaliselt väga kasumlikud ning väidavad, et „meil on üle 60% turuosast ning müüme 10 korda enam kui kõik teised kokku“. Mida Nokia täna arvab?

Innovatsiooni protsessis töötatakse tundmatutega, määratlemata ajaraamistikus ning määramatu eelarvega. On kolm asja, mis järgmises lauses korporatsioonide bossidele ei meeldi. Ma arvan, et tulevikus (kas viie või kümne aasta jooksul, arvake ise) toimuvad suurimad muutused järgmiselt… Korporatsioonid ja ärikoolid mõistavad, et on olemas selline asi nagu disainiprotsess, mis on suuteline jõudma garanteeritud tulemusteni, kuid ilma rahalist tõestust pakkuvate  Exceli tabeliteta.  Disainmõtlemine on mugav, töötades tundmatutega, filtreerides fakte ning pakkudes välja hüpoteetilisi mõistlikke kontseptsioone. Kui säärane oskus muutub korporatiivmõtlemise oluliseks osaks, siis ma usun, et isegi vanad ja igavad ettevõtted hakkavad pakkuma innovatiivseid tooteid ja teenuseid, mille eest inimesed raha maksta soovivad.

 Loe intervjuud täispikkuses SIIT 
Rohkem teenusedisaini võimalustest saab kuulda 23. septembril Nukuteatris peetaval konverentsil „Services of tomorrow. What’s next”, http://www.servicedesignconference.ee

Teenusedisaini konverents toimub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluva Euroopa Innovatsioonifestival IF… ja Disainiöö raames.

Juba järgmisel reedel saab avalöögi tähtsündmus uuendusmeelsetele disainihuvilistele

16. – 25. septembril on Tallinn uuendusmeelsete disainihuviliste päralt – toimub Euroopa Innovatsioonifestival IF… ja Disainiöö.

Innovatsioonifestivali elluviimisel osaleb kahe aasta jooksul kuus linna: Barcelona, Milano, Kortrijk, Lissabon, Vilnius ja Tallinn. Fookuses on innovatsioon ja inimkeskne disain, sotsiaalne kaasatus, mobiilsus, säästlikkus ning tehnoloogia mõju igapäevaelule. Keskkpunktis on inimene ja tema vajadused.

Programmi, kus on enam kui 45 üritust, mahub mitmeid konverentse-töötubasid, näituseid ja muud põnevat. Festivali süda asub Rotermanni kvartalis, kuid kaasatud on kõik suuremad muuseumid ja galeriid üle linna. 
 
Tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatakse 16.septembril näitus Uutmoodi, kus saab esmakordselt tutvuda innovatsiooninäidetega Eesti disainist 20. ja 21. sajandil. Rotermanni kvartalis demonstreeritakse „Cities For All –Tallinn For All“ projekti lõpptulemusi. Tegemist on projektiga, mille käigus töötati välja kõikidele kodanikele ligipääsu tagavaid linnaruumi lahendusi. Tallinna linnavalitsus on öelnud, et kui tehnilised ja rahalised ressursid võimaldavad, siis viiakse need lahendused ka reaalselt ellu.

Arhitektuurimuuseumis on uudistamiseks aga ühe säravama eesti disaineri Tarmo Luisu valgustinäitus „Mäng tulega“. Samas kohas seatakse üles ulatuslik Prantsuse disaininäitus „Saint-Etienne design – creative city for all by Cité du Design“, mis keskendub urbanistlikele projektidele. Saint-Etienne on suurepärane näide sellest, kuidas linn on end disaini abi kasutades teistest eristanud ning seeläbi oma isikupära välja toonud.
Festivalile paneb väärika punkti Euroopa disainijuhtimise auhindade pidulik gala. Disainimaailma Oskareid antakse Euroopa ettevõtetele, kes edukalt rakendavad disaini konkurentsieelise saavutamiseks. Nominentide seas on ka kaks Eesti firmat, kellele kodupublik kaasa saab elada. Enne galat toimub KUMUs selle auhinna nominentide näitus.

Festivali keskuses Rotermannis asub IF…Corner, kus saab tutvuda teiste IF… festivalidega ning 6 linna vahel toimunud parima innovatsiooni ideekonkursi IF…Lab tulemustega.

Traditsiooniliselt on Disainiöö kavas suurejoonelised moeetendused, seekord koostöös Tallinn Fashion Weekiga. Avapäeval toimub Eesti-Läti moe-show Moment. Tallinna südalinnas asuva tööstuspinna industraalses õhkkonnas astuvad vaataja ette juba tunnustatud Eesti ja Läti kunstnikud, kuid lisaks esitavad oma visioone moest ja kunstist ka noored lootustandvad moetalendid.Festivali lõpetab paljulubav etendus „Trash to Trend“, kus tutvustatakse kolme upcycled-kollektsiooni, mis on valminud Eesti rõivatööstuse ülejääkidest.

Paljud üritused toimuvad aga linnaruumis: Austria disain Viru bussiterminalis, Poola kunstnike videoinstallatsioonid, Valgusmaania Guerilla aktsioon, toidudisaini näited ning mitmed näitused vanalinna galeriides ja meistrite kodades. Vabaduse väljakule püstitatakse Gulliver Map, kus hiigelsuurele Tallinna kaardile saavad linnakodanikud märkida oma meeliskohti ja takistusi. See aitab loodetavasti märgata ka erivajadustega inimeste muresid. Tulemused antakse analüüsimiseks ja otsuste tegemiseks linnale ning eksponeeritakse näitustel Tallinnas, Helsinkis ja St Etiennes.

Lisainfot festivalide kohta ja programm: www.disainioo.ee ja www.innovationfestival.ee

Disainiöö ja IF…Tallinn 2011 festivalipasside müük alanud

16.-25.septembril on Tallinn uuendusmeelsete disainihuviliste päralt – toimub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv Euroopa Innovatsioonifestival IF… ja Disainiöö. Festivali slogan on: Disaini käivitab muutused.

Festivali passe, mis tagab sissepääsu kõikide festivali raames toimuvatele üritusteles saab osta kõigist Piletilevi müügipunktides ning www.piletilevi.ee veebilehelt. Passide hinnaks on 30 EUR. Üliõpilastele ning pensionäridele on festivalil sooduspass hinnaga 24 EUR.

’’Festivali eesmärk on teha Eesti disain nähtavaks ning tõsta inimeste disainiteadlikkust. Samas annab see võimaluse disaini ettevõtlusele, uute eesti toodete/teenuste tutvustamiseks ja võrgustumiseks. Nii disainifännidele kui neile, kel eelnevalt disainiga kokkupuuteid vähe, on mõeldud rahvusvaheliste lektorite osavõtul konverentsid, töötoad ning mitmed rahvusvahelised näitused mis aitavad tutvustada teiste maade disainisaavutusi,’’ selgitab festivali tausta ürituse peakorraldaja Ilona Gurjanova.

Kuuenda disainifestivali programm on Euroopa kultuuripealinnale kohaselt mahukas. Programmi kuulub kokku enam kui 45 üritust.  Festivali süda asub Rotermanni kvartalis, kuid kaasatud on kõik suuremad muuseumid ja galeriid: Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimub festivalieelse üritusena Islandi disaini näitus ning 16.septembril avatakse innovatsiooni- ja disaininäitus Uutmoodi; Cities For All –Tallinn For All projekti lõpptulemusi ja IF…Lab parimat innovatsiooniideed demonstreeritakse Rotermannis; KUMUs toimub Design Management Europe auhinna nominentide näitus ja auhinna gala; Arhitektuurimuuseumis on Tarmo Luisu valgustinäitus Mäng Tulega, Eesti Plakat 2011 ning ulatuslik Prantsuse disaininäitus Saint-Etienne design – creative city for all by Cité du Design, mis keskendub urbanistlikele projektidele. Eksistentsiaalsetele küsimustele püüab leida vastust eksootiline Malaysia-Taani ühisprojekt Man&God. Soome disaini eksponeerib Lahti biennaal.

Festivali programmi kuuluvad erinevad konverentsid, töötoad, Disainioksjon, Pecha Kucha, mitmed moeetendused ja palju muud. Festivali üks keskne koht on Kalasadamas asuv Eesti Disaini Maja, kus saab näha ja osta uuemat eesti disaini.

Paljud üritused toimuvad linnaruumis –  näiteks Rotermanni platsil saab näha Dominik Lejmani videoinstallatsiooni Plural Aesthetics of a Risk-based Society; Vabaduse väljakule püstitatakse Gulliver Map – hiigelsuurele Tallinna kaardile saavad linnakodanikud märkida oma meeliskohti ja takistusi. Bussiterminalis saab vaadata Austria infodisaini.  Mitmed põnevad üritused toimuvad linnagaleriides, loomekeskustes ja disainipoodides. Toidudisaini näiteid saab näha Novellis ja Arhitektuuri- ja Disainigaleriis. Väärika punkti paneb festivalile Euroopa Disainijuhtimise Auhindade pidulik gala.

Vt täpsemalt www.disainioo.ee ja www.innovationfestival.ee .

Supelsaksad ja Velvet Creative valiti selle aasta Euroopa disainiauhinna nominentideks

Rahvusvaheline žürii valis välja disainiauhinna nominendid, kelle seas on kaks eesti ettevõtet: Supelsaksad ja Velvet Creative. Mõlemad kuuluvad viieteistkümne kõige innovaatilisema ning dünaamilisema ettevõtte sekka Euroopas.

‘’See, et viieteistkümne nominendi hulgas on kaks meie ettevõtet, on märkimisväärne tulemus. Nii Velvet Creative kui Supelsaksad on Eestis silma paistnud tugeva imidži ja disaini juhtimise poolest ning ma usun, et nad on üle-euroopalise tunnustuse igati välja teeninud. Loodan, et septembris kuuleme neist veel,’’ ütleb Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu esinaine.

Valiku teinud žüriisse kuuluvad mainekad äri- ning disainijuhtimiseksperdid Euroopast:
Jan-Erik Baars, Van Berlo Strategy and Design partner (Holland)
Michal Stefanowski, Tööstusdisainerite Liidu president (Poola)
Carlos Aguiar, Porto ülikooli disaini kaasprofessor (Portugal)
Jan Kriekels, JAGA tegevjuht (Belgia).

Nominentide seast kuulutatakse välja võitjad järgmistes kategooriates:
‘’Parim disaini juhtimine suurettevõttes’’
‘’Parim disaini juhtimine keskmise suurusega ettevõttes’’
‘’Parim disaini juhtimine väikeettevõttes’’
‘’Parim disaini juhtimine mikroettevõttes’’
‘Parim disaini juhtimine avaliku või kolmanda sektori organisatsioonis’
Võitjad kuulutatakse välja KUMUS 23. septembril. Auhinna pidulik üleandmine on säravaks punktis samal ajal Tallinnas toimuvale Euroopa Innovatsioonifestivalile IF…ja Disainiööle.

Loe lähemalt SIIT

Vajad innovatsiooni? Palka ettevõtja

Uute toodete arendamiseks ja kriitiliste probleemide lahendamiseks peaksid korporatsioonid lühiajaliselt palkama noori ettevõtjaid, kirjutavad Arielle Patrice Scott ja Larry Popelka.

20 aastat tagasi öeldi ettevõtja ja mõeldi kaotaja. Ainus tee eduni oli suurettevõtte ametiredelit pidi üles ronimine.

Tänane olukord on teistsugune.
Loe edasi siit: http://in.ee/blog_item.php?bid=774

 

 

HEAVEN OR HELL: INNOVATING CYBER FUTURE

30. juunil toimub Tallinnas Euroopa juhtivate innovatsiooniagentuuride assotsiatsiooni TAFTIE  aastakonverents.

TAFTIE on Euroopa juhtivate innovatsiooni agentuuride assotsiatsioon, mille liikmed panustavad suurel määral Euroopa majanduse tugevdamisse. EAS on 2011. aastal TAFTIE eesistujamaa, mistõttu ongi eestlastel ainulaadne võimalus TAFTIE aastakonverentsil Eestis osaleda.

Lisainfot konverentsi kohta leiad siit

Muutuste planeerimisel on keskpunktis inimene

Eelmisel nädalal toimus Tallinnas rahvusvaheline mobiilsuse teemaline konverents,  mille peakorraldajaks oli Eesti Disainerite Liit.

Ilona Gurjanova, Eesti Dsainerite Liidu esinaine selgitab, miks Disainerite Liit antud teemaga tegeleb.

Disainerid peavad oskama vaadelda tulevikku, et käia tarbijatest natuke ees. Disainerite Liit kuulub EIDD Design For All Europe organisatsiooni, osaleb ka juhatuse töös ning on võtnud oma missiooniks tutvustada Eestis Design For All mõtteviisi. Selle mõte on soov muuta disaini abil keskkonda inimsõbralikumaks, kättesaadavaks kõikidele inimgruppidele.

Oleme harjunud arvama, et disain on tool ja lamp, seelik või käekott, aga tänapäeval seisavad disainerite ees hoopis suuremad proovikivid: disainitakse protsesse, teenuseid, otsitakse kompleksseid lahendusi. Miks disainerid sellega tegelevad? Aga sellepärast, et disainmõtlemise mudel toimib ka teistes valdkondades, seda on võimalik üle kanda näiteks tervishoiu valdkonda, turismi, transporti. Eelkõige sellepärast, et see mudel põhineb analüüsil, kasutaja kaasamisel, prototüüpimisel ja idee visualiseerimisel.

Näiteks turu-uuring disaini kontekstis tähendab seda, et ei küsitleta anonüümseid inimesi, vaid nad kaasatakse loomisprotsessi. Eriti oluline on see erivajadustega inimeste mõistmisel – nendega veedetakse päevi, selle asemel et lihtsalt korraks nende arvamust küsida.

Konverentsil räägitust saab ülevaate siit