Category Archives: Inno-uudised

Mobiilsus, kättesaadavad teenused, kodanike rahulolu ning linna imago on kõik omavahel seotud

InnoNews intervjueeris Claude ArnaudiVeolia Transport Rhône-Alpes regiooni direktorit, kes on mais Tallinnas toimuva rahvusvahelise konverentsi „Cities For All – Tallinn For All’* üks esinejatest. Piret Potisepp toob teieni teemad, millest Claudiga juttu oli:

1.     Esined konverentsil ‘Cities For All – Tallinn For All’, kus osalejad arutlevad mobiilsusega seotud teemasid. Mida pead mobiilsuse juures kõige tähtsamaks aspektiks?

Minu arvates on võtmeküsimus mobiilsuse parendamiseks globaalne vaade linnaliikluse sõidukitele, see tähendab siis busse, ronge,  shuttle-busse, metrood, tramme, samuti teist tüüpi liiklemisvõimalusi, nagu on käimine, rattaga sõitmine ning autode jagamine. Globaalne vaade tähendab seda, et ühelt poolt tuleks reguleerida individuaalset transporti (autod) ning teisalt kollektiivset, et parandada liiklemist. Avaliku sektori organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste jaoks on tähtsaim ühendada linnaehitus, autode liiklusvoog, ummikud ning ühistransport.

2.     Oma ettekandes keskendud disaini rollile ühistranspordi kasutajate seas. Too palun lühidalt välja, kuidas disain saab parandada ühistransporti üleüldiselt.

Disain pole tähtis vaid sõidukitele (bussid, trammid, metroo), vaid eelkõige linnaelus ja kodanike käitumise puhul. Disain on osa transpordisüsteemist ning liiklusvahendite ehitusest. Näiteks võib selleks olla tänavatranspordisüsteemi terviklahendus, rida busse ning tramme, disainitud bussipeatused ja kohalikud ootepaviljonid, piletimüügimasinad, kaardid ning logodega viidad. Disaini abil on võimalik muuta kogu süsteemi atraktiivsemaks ning turvaliseks.

3.     Oskad sa välja tuua linnu/kohalikke omavalitsusi Euroopas, kus mobiilsus on hästi läbi mõeldud?

Kaks linna, Nizza ja Reims Prantsusmaal on head näited, kuidas on integreeritud uusi liine trammivõrgustikku. Mõlemast räägin lähemalt ka oma ettekandes, mille illustreerimiseks kasutan mitmeid fotosid. Välja võiks veel tuua Saint Etienne linna, kellele kuulub vanim trammisüsteem Prantsusmaal, mis on nüüdseks uuendatud tänu kaasaegsele sisedisainile.

4. Mis sa arvad, mis toimub mobiilsuses viie aasta perspektiivis?

Minu arvates on peamised trendid järgmisel viiel aastal seotud  kodanike vastutusega: energia kokkuhoid, jätkusuutlik käitumine, valikud elus ning eri viisid liiklemiseks, et elada parema kvaliteediga elu. Need on suure tõenäosusega ka peamised eesmärgid poliitikutele. Avaliku sektori organisatsioonide peamiseks tegevuseks on lahenduste leidmine, kuidas finantseerida ühistransporti pikaajalises perspektiivis. See on minu arvates juba keerukam. Oleme võimelised kavandama, disainima ja juhtima globaalset ning efektiivset võrgustikku, kuid sellist süsteemi on väga keeruline finantseerida ja müüa valiku sektori organisatsioonidele.

Lisainfot konverentsi kohta leiab siit.

Tootearenduse ning eduka ekspordi vahel on tihe seos

Eelmisel nädalal toimunud toiduainetööstuse aastakonverentsil vaagisid toiduainetööstuse ettevõtjad sektori kasvu võimalusi ja piiranguid. Ettekannete ja arutelude vahel autasustati ka aasta edukaimaid Toiduliidu eksportivaid ettevõtteid, kellele anti üle auhind “Toiduliidu parim eksportöör 2010”. Piret Potisepp toob teieni võitjad…

Auhinna said:

–          suurima ekspordikäibega Toiduliidu ettevõte 2010 – Tere AS (42.1  milj eurot)

–        suurima ekspordi osakaaluga kogukäibest Toiduliidu ettevõte 2010 – AS Spratfil (95%)

–    suurima ekspordimüügi osakaalu kasvuga kogukäibes Toiduliidu ettevõte 2010 – AS Santa Maria (242,8%)

–          suurima rahalises vääringus ekspordikäibe kasvuga Toiduliidu ettevõte 2010 – Tere AS (20.4  milj eurot)

Kõik tunnustatud ettevõtted on silma paistnud järjepideva tootearendusega. See on taas kinnitus sellest, et toodete uuendamisega ning uute toodete lisamisega tooteportfelli tuleb päeva-päevalt tööd teha, kui tahad nii siseturul kui välisturgudel edukas olla.

Osale innovatsiooniideede konkursil IF… Tallinn

19. aprillil kuulutab Eesti Disainerite Liit koostöös kuue Euroopa linnaga välja IF…Tallinn innovatsiooniideede konkursi. IF… Tallinn sisu on innovatsioon ja disain. Eesmärk on innovatiivsus disaini kaudu nähtavaks teha ning võimaldada loovatel ja leidlikel inimestel oma ideid avalikkusele tutvustada. Märksõnad on: uuenduslikkus, eristumine, kasutajakesksus, mobiilsus, sotsiaalne kaasatus, keskkonnasäästlikkus.

Euroopa Innovatsioonifestival IF…on rahvusvaheline projekt, milles osaleb kuus Euroopa linna: Barcelona, Milano, Kortrijk, Lissaboni, Vilnius, Tallinn. Iga linn vastutab festivali läbiviimise eest oma regioonis. Esimene IF…festival toimus 2009. aastal Barcelonas, 7.–14. mail 2011 viiakse festival läbi Vilniuses.

Tallinnas toimub innovatsioonifestival IF… 16.–25. septembril 2011 koostöös Disainiööga. Iga festival korraldab innovatsiooniideede konkursi. Tänaseks on neli konkurssi juba toimunud – auhinnaks on Barcelona, Milano, Kortrijki ja Lissaboni parimate innovatsiooniideede autoritele tasuta sõit Tallinna innovatsioonifestivalile ning osavõtt kuue linna finalistide konkursist, kus võistlevad kuue regiooni ideed. Tallinn IF… konkursi 3–5 võitjatööd osalevad rahvusvahelisel IF…finalistide konkursil ning nominentide töid eksponeeritakse Eesti Disaini Majas ja valikuliselt Eesti disaini- ja innovatsiooniajaloo näitusel Uutmoodi.

IF…Tallinn konkursitööde esitamise tähtaeg on 30. mai 2011. Konkursi lõplikud võitjad kuulutatakse välja 22. septembril 2011 Tallinna Innovatsioonifestivalil IF… Peaauhinnaks on iPad.

Konkurssi läbiviimist toetab Tallinna linna ettevõtlusamet. Innovatsioonifestival IF… ja Disainiöö on Kultuuripealinn Tallinn 2011 ametlikus programmis.
Konkursi tingimused: http://www.edl.ee/if-konkursitingimused

Registreeru: http://www.edl.ee/konkursid#5

Algas registreerimine Euroopa Design Management auhinnale 2011! Vahendab Piret Potisepp innovatsioonikeskusest InnoEurope.

Euroopa Design Management auhinna konkurss on Euroopas ainulaadne, midagi samasugust nagu Oskarite jagamine USAs). See on ellu kutsutud selleks, et esile tõsta strateegia ja juhtimise osatähtsust disaini edukal ellurakendamisel.

Auhind asutati 2007. aastal ja konkursil on osalenud Disainerite Liidu vahendusel ka Eesti ettevõtted. 2007. aastal naasidki Essenist selle auhinnaga Thulema ja Aquator. Viimase kahe aasta jooksul on auhinnale kandideerijad olnud progressiivsed firmad üle Euroopa, kes on silma jäänud innovaatiliste ja julgete ärimudelite poolest.

Seekordse Euroopa Design Management auhinnagala ja nominentide näituse korraldamise au saab osaks Tallinna linnale, organiseerijaks Eesti Disainerite Liit koostöös DME konsortsiumi ja Euroopa Disainikeskusega (Holland).

Auhinnagala toimub KUMUS 23.septembril.

‘‘Viimaste aastate jooksul on Eesti ettevõtete huvi disaini juhtimise vastu kasvanud, aina sagedamini kohtab firmasid, kes kas teadlikult või intuitiivselt juhivad firmat aina kõrgema lisandväärtuse poole ja rakendavad toodete ja teenuste arendamisel strateegilist disaini. Teadlikkuse tõusu põhjuseks on kindlasti ka disaini juhtimise seminarid, konverentsid, kursused ning loodetavasti ka 2008. aastal Eesti Disaini Auhinna Bruno juurde loodud design management kategooria. Loodame väga, et kõrvuti Euroopa eesrindlike firmadega näeme auhinna nominentide ja võitjate seas sel aastal Tallinnas ka rohkelt tublisid Eesti firmasid,‘‘ ütleb Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu esinaine.

Kandideerima on oodatud kõik Eesti firmad ja organisatsioonid, kus disain on lõimitud ettevõtte strateegiasse, juhtimisse ning protsessidesse, et saavutada ärilist edu või ellu viia oma eesmärke. Kandideerida võivad ka juba eelnevalt kandideerinud ettevõtted.

Kandideerimiseks on vajalik täita küsimustik ja esitada plakat hiljemalt 24. juuniks 2011.

Vt täpsemalt www.designmanagementeurope.com.

Lisainfo: Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liit +372 555 73 687

Euroopa Loovtööstuste Liit sai Euroopa Komisjonilt rohelise tule

Euroopa Komisjon teatas, et 2011.aasta sügisel tehakse algust Euroopa Loovtööstuste Liidu (ELTL) programmiga. Eesmärgiks on tunnustada ja tõhustada paljude Euroopa edukate globaalsete ettevõtete peamist edutegurit- kasutajakeskset ning tugevalt disainile üles ehitatud lähenemisviisi innovatsioonile.

Programmi sihiks on parandada koostööd erinevate loovate teenusepakkujate vahel. Loodetakse, et disainivaldkonna koostöö traditsiooniliste tootmissektoritega loob enam lisaväärtust, tõstab ettevõtete majandusnäitajaid ning üleüldist Euroopa tööstuse viimistletuse taset.

Euroopa Loovtööstuste Liit  toob kokku peamised regionaalsed, riiklikud ja Euroopa-ülesed loovtööstuste tugiorganisatsioonid ning võtmesektorite esindajad. Liidule on eraldatud 7,5 miljoni euro suurune eelarve, millega kolme aasta vältel toetatakse loovtööstuste innovatsioonile suunatud tegevusi.

Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova selgitab: ’’Viimastel aastatel on toimunud Euroopa võimukoridorides murrangulised muutused disaini rolli tähtsustamise suunas. Euroopa turu konkurentsivõime nõrgenemine on pannud poliitikuid otsima uusi võimalusi ja arendama paremat keskkonda lisandväärtusega toodete ja teenuste loomiseks.

Nii saavad ka Eesti disainerid tulevikus rohkem kaasa rääkida Eesti arenguvisioonide kujundamisel ja mitte ainult konkurentsivõimelise tootedisaini seisukohalt, vaid ka teenuste kui protsesside disainimise ja disainmõtlemise osatähtsust rõhutades.

Loe lisaks: www.in.ee/blog_item.php?bid=734

 

Mis on saanud projektist „Talendid koju“

InnoNews uuris Eva Maranilt, projekti „Talendid koju!“ koordinaatorilt, kuidas projektil seni läinud. Tahtsime ka teada, milline on olnud ettevõtete vastukaja sellele.

1. Kuidas „Talendid koju!“ alguse sai?

Projekti eesmärk on viia kokku välismaal õppivad/töötavad Eestist pärit inimesed ning Eesti tööandjad, et välismaal viibijate talenti rakendada Eesti heaks. Rakendamise viise võib olla mitu: töökoht v praktikakoht Eestis, samuti võib välismaal viibija töötada Eesti tööandja heaks oma asukohariigis. Kahe osapoole kokkuviimiseks oleme avanud portaali www.talendidkoju.ee .
Idee sai alguse kaubanduskoja haridusnõuniku Tiia Randma ja peadirektori Siim Raie eestvedamisel. Pärast taotluse esitamist riigikantselei Tarkade Otsuste Fondi, leidsime asjaliku koostööpartneri OÜ RAM4 näol. See koosneb neljast noorest mehest, kellest kaks on juba tagasitulnud talendid.

2. Kas olete algatuse senise käiguga rahul? Missugune on olnud vastukaja ettevõtetelt?

Oleme rahul, kuid kindlasti on veel palju tööd teha. Meediakajastus on olnud väga suur, kahjuks ei ole meid küll alati õigesti mõistetud, kuid siiski on meil hea meel, et teema tekitab palju emotsioone ja läheb inimestele korda.

Ettevõtjate tagasiside on olnud positiivne ja tore on see, et aktiivsemad annavad ka soovitusi, mida võiks paremini või teisiti teha. Kindlasti aga ootame veelgi aktiivsemat kaasalöömist ning töökuulutuste avaldamist meie portaalis. Kevadel on väga oodatud ka praktikapakkumised, sest just siis otsitakse praktikakohti suveks ning väga paljud välismaal õppijad on Eestis praktika tegemisest huvitatud.

3. Kas on olemas juba konkreetseid näiteid, kus ettevõte on teie kaudu leidnud sobiliku inimese?

Praeguseks on juba seitse talenti leidnud meie portaali kaudu endale rakendust Eesti tööandjate heaks. Üks näide sellest, et alati ei pea tööd tegema just Eestis, on Eesti Ekspressi kirjutavad noored ajakirjanikud. Kodumaal leidis tööd üks talent näiteks Skype’is.

4. Miks teie arvates ei taha talendid Eestisse tagasi tulla?

Enne portaali käivitamist küsitlesime 347 talenti, kellest vaid 11,1% vastas, et ei tule mitte kunagi Eestisse tagasi. Seega tegelikult on tahe olemas, aga pole leitud võimalust. Meie eesmärk ongi neid võimalusi rohkem pakkuda. Need, kes ei soovi tagasi tulla, on toonud välja peamiste põhjustena perekonna loomise, parema töökultuuri ning palgataseme. Samas peetakse Eesti tööpakkumiste juures kõige olulisemaks uut huvitavat võimalust ning elatustaset, mis palga eest võimalik on, mitte otseselt palganumbrit.

Vaata lisaks: www.talendidkoju.ee

Piret Potisepp: mis oleks, kui disain aitaks parandada haiglakogemust?

Haiglad ning polikliinikud on tihti paljudele, kes seostavad neid kohti traumaatiliste kogemustega, hirmutavad keskkonnad. Haiglamiljöös viibimine võib põhjustada rahutust, hirmu ja üksindust. Tervishoiusektoril seisab ees veel pikk tee meie haiglakogemuse parandamise teel, kuigi mõned head näited on juba olemas.

Piret Potisepp toob teieni ühe toimiva võimaluse, millest on kirjutanud Carles Barbero Barcelona Disainikeskusest.

Kas kujutad ette patsienti, kes muudab oma ümbruse isiklikumaks ning disainib endale lõõgastava keskkonna, kasutades selleks pilte, mis kaunistavad tema palatit või miksides kokku spetsiifilised helid? Selline kogemus on võimalik tänu Philipsi projektile Ambient Experience, mille eesmärgiks on luua patsiendile mugav ning individuaalne keskkond ja vähendada ka haigla külastajate stressitaset.

Philipsi testid kinnitasid, et kui patsiendid saavutavad teatava kontrollitunde, suudavad nad igasuguseid protseduure sundimatumalt võtta. Sellepärast ongi nende eesmärgiks patsientide aktiivne kaasamine protsessi. Haiglaravil olevale inimesele antakse võimalus oma keskkonda isikupäraseks muuta, kasutades selleks temaatilisi pilte, valgustust ning hääli, mis kõik tekitavad rohkem kindlustunnet ja vähendavad hirmu.

Töötajate juhendamisel tutvustatakse patsientidele kontseptsiooni. Enne läbivaatusruumi sisenemist palutakse neil valida meeldiv teema. Tahvelarvuti puuteekraan on kasutajasõbralik, hästi ligipääsetav ning annab patsientidele, eriti lastele, tunde, et nad on protsessi aktiivselt kaasatud.

Paljud uuringud kinnitavad, et ravi on seda tõhusam, mida mugavamalt patsiendid end tunnevad ning mida madalam on nende stressitase.

Ambient Experience on üks Barcelona Innovatsiooniklastri edulugusid, näitlikustamaks D-Tervist, ühte klastri strateegilistest valdkondadest, mille eesmärgiks on parandada meditsiinilise ravi tulemuslikkust, tervisekeskuste efektiivsust ning inimlikustada keskkonda nii patsientide kui töötajate jaoks.

Link originaalloole siit

7 viisi, kuidas muuta ettevõtte ärimudel jätkusuutlikumaks

Piret Potisepp toob meieni Sally Ureni, Tulevikufoorumi juhi 7 nõuannet ärimudeli ümberkujundamiseks.

1. Katseta uute finantseerimisviisidega: näiteks ostukokkulepped varustajatega, mis lubaksid ettevõttel katsetada uute tootmismeetoditega, või sobilikud finantseerimiskokkulepped ning jätkusuutlik innovatsioon või investeerimisfond, mis aitaks jätkusuutlike uuendustega algust teha.

2. Kasumlikkus olgu eesmärk. Organisatsioonid peaksid jätkusuutlikkuse programmi vaatlema mitte kuluartikli, vaid investeeringuna, mis loob rahalisi eeliseid. Hea näide on Mark & Spencer’s Plan A programm, mis tõi ettevõttele 50 miljonit naela tulu juba kolmandal aastal viieaastase programmi raames. Eduni viisid ressursside tõhus kasutamine ja uute toodete arendamine.

3. Põimi jätkusuutlikkuse põhimõte oma ärisse. Seo jätkusuutlik tulemuslikkus rahaliste boonustega või tee algust laialdase muutuste juhtimise programmiga.

4. Muuda väärtuse loomise protsessi. Ettevõtted peaksid kasutama oma brändide ja turundajate võimu, et aidata tarbijatel mõista kvaliteedi tähtsust. Jätkusuutlikkusest peab saama atraktiivne lisaväärtus kõigile.

5. Alusta jätkusuutlikuma tooteportfelli loomist. Selle eesmärgi saavutamiseks võib esmalt loodust kahjustavad tooted müügilt eemaldada või hoopis turundada jätkusuutlikumaid.

6. Loo konkreetsete eesmärkidega tegevusplaan. Loo konkreetne tegevusplaan, mille abil on lihtsam saavutada ärimudeli muutmisega seotuid eesmärke, selle asemel et viia ellu väikeseid samme jätkusuutlikkuse saavutamiseks.

7. Uuenda. Innovatsioon on võtmeks jätkusuutliku ärimudeli tekkel. Alustades toote disainiga ning lõpetades teenuse kohaletoimetamisega ning kõige muuga, mis mainitud tegevuste vahele jääb, on just uuenduslikud lahendused need, mida ettevõte vajab.

Ennustatakse, et ainuüksi Ameerika Ühendriikide turul kasvab jätkusuutlike ettevõtete osakaal järgneva nelja aasta jooksul kaks korda. Analüüsifirma Verdantix läbi viidud uuringu kohaselt kasvataks see jätkusuutlikke ettevõtete turuosa mahtu praeguselt 20 miljonilt USA dollarilt 60le miljonile aastaks 2014. Suurimad kulutajad saavad olema energia- ja autotootjad, kellele järgnevad kõrgtehnoloogilised ning tööstustoodangu ettevõtted.

InnoEurope juht Piret Potissepp

 

 

Alustaval ettevõtjal jälle lihtsam

Kas pole palju julgem ettevõtlust alustada, kui tead, et saad oma kulutused vähemalt kolmel esimesel aastal hästi madalal hoida? Just sellist abi pakub nüüd programm BizSpark – liitumine on tasuta ja kolm aastat ei pea sa maksma ei tarkvara, tugiteenuste ega selle abi eest, millega sind maailmkaardile viiakse.

BizSpark ühendab enam kui 2000 võrku kuuluvat partnerit, kelle hulgas on näiteks rahvusvahelised ülikoolide inkubaatorid, investorid, konsultandid, finantsinstitutsioonid jne. Hetkel kuulub programmi üle 35 000 ettevõtte. Partnerite ülesandeks ongi hallata ja sponsida ettevõtjaid, kes programmiga on liitunud.

Mida selleks vaja on, et liituda? Sinu ärifookuseks peab olema väljatöötatav tarkvaratoode või -teenus ja firma käive ei tohi ületada 500 000 USD. Liige saad olla maksimaalselt kolm aastat.

Vaata täpsemalt: http://www.microsoft.com/bizspark/

Eesti ettevõtetest kuulub praegu partnerite võrgustikku Microlinki inkubaator, Microsofti Innovatsioonikeskus ning värskelt liitunud sihtasutus Garage 48.

Eesti disain kolis kalasadamasse

Eelmisel kuul avas uksed Eesti Disaini Maja.

Eesti Disainerite Liit on koostöös mitme disainifirmaga ennast sisse seadnud Kalasadamas, ajaloolises arhitekt Johanssoni projekteeritud paekivimajas Kalasadama 8. Galerii on avatud E-R 12-18, L 12-17.

Piret Potisepp küsis Eesti Disainerite Liidu esinaiselt Ilona Gurjanovalt, millega tegu.

InnoNews uuris Ilona Gurjanovalt, Eesti Disainerite Liidu (EDL) esinaiselt, mis on peatselt avatava Eesti Disaini Maja peamised eesmärgid.

1. Mis eesmärk Eesti Disaini majal on?

IG: Juba aastaid on EDL otsinud võimalusi, kuidas Eesti disaini paremini nähtavaks teha; kuidas paremini Eesti disaini infole ligi pääseda; kuidas hoogustada disainikaubandust. Linnalt ja riigilt abi kahjuks abi ei ole saanud… Jäi üle võimalus kodaniku algatusel üürida maja, mahutada sinna EDL kontor, Eesti disaini showroom, kohvik-klubi ja disainerite stuudiod. Kättesaadavaks muutuvad EDL liikmetele erialased trükised ja raamatud, mis aastatega kogutud. Kohvik-klubis hakkavad toimuma mitmesugused disainiga seotud sündmused.

2.   Missugused disainerid hakkavad majas tööd tegema?

IG: Esialgu on Disaini Majas omale stuudio rajanud Monika Järg, Stella Soomlais, Marko Ala, Igor Volkov, Joonas Torim. Sama tiim on olnud seotud ka Disainiöö korraldamisega ja osalenud teisteski näituse- ja messiprojektides.

3.    Kas Eesti Disaini showroom on pidevalt avatud?

IG: Eesti Disaini showroom demonstreerib eelkõige autori disaini, enamus tooteid on võimalik ka osta või tellida. Galerii on lahti 5 päeva nädalas. Me vaatame kollektiivselt eksponaadid läbi ja teeme siis otsuse, mida eksponeerida.

4.     Hiljuti avati Eesti Disaini Maja Helsinkis. Kuhu edasi?

IG: See, et Helsingis Eesti Majas on disainigalerii, annab meile võimaluse tutvustada eesti disaini, hoogustada eksporti ja koostööpartnereid leida.

Oleme esialgu rahul sellega, et saime siin kodulinnas Eesti Disaini Maja avatud, aga järgmised projektid võivad kunagi viia ka teistesse Euroopa kultuurimekadesse. Kes teab!