Category Archives: Konsultandi soovitus

Hannes Hamburg: Tähelepanul on kvaliteet

Any publicity is good publicity – küllap on see üks levinumaid ja ühtlasi ka eksitavamaid kõnekäände. Alguse saanud meelelahutusest, levinud edasi teistesse valdkondadesse ning tekitanud kokkuvõttes hulga segadust.

Muuhulgas Eestis. Teate küll – hullunud klientide kähmlus elektroonika- või kingapoe avamisel, kinnisvaraarenduse kaubamärgi tätoveerimine laubale, siseministri tööpäevad päästja ja piirivalvurina või viimaks Indrek Tarand presidendiks. Ajakirjanik ei saa seda materjali jätta kasutamata ning kajastus on garanteeritud.

Kommunikatsioonis on pro-aktiivsus hinnas, kuid mõtestatud iseloomuga. Tavaliselt ehitatakse kommunikatsiooni abil silda, mõistmist. Tähendab ju kommunikatsioon ise „kokku ühendamist“. Ainult üksikute erandite puhul on eesmärk provotseerida ja lõhkuda. Seega reeglina ei saa tähelepanu olla eesmärk omaette, tähelepanul on oma hind ja kvaliteet.

Infost on saanud kõige väärtuslikum maavara. Veelgi enam – infot võib käsitleda tootmisvahendi ja ressursina ning mida aeg edasi, seda enam meedia loov-säilitav-hävitav roll süveneb. Seda enam polariseerub ka potentsiaalne allikate ring – pelglikud sulguvad iseendasse ning uljad kujutavad endale ette justkui võiks nad meediat ainult enese huvides ära kasutada. Vahendeid valimata.

Mõistetavalt on mõjusaim lahend kesktee. Pikk ja kannatlik partnerluse tekitamine avalikus ruumis. Mitte kliendi alandamine või auditooriumi alahindamine. Nii nagu te tänaval põikate eemale provokaatorist, hoiduge ka meediaruumis huligaansustest ja austage meediat. Vaid nii saavutate mõistmist.

Hannes Hamburg on konsultatsioonibüroo Hamburg & Partnerid  konsultant.

Priit Karjus: Millest suvel mõelda? Mõelge, millest teie ostjad unistavad ja kuidas teie oma äriga selle unistusega haakute

Minu peamine soovitus suveks on puhata ja akusid laadida! Aga selle kõrval on kindlasti aega mõelda ka selle peale, millest teie ostjad unistavad ja kas ning kuidas teie oma äriga selle unistusega haakute.

TÜ õppejõud Raul Eamets ütles hiljuti Postimehes, et otsuse selle kohta, millist kõrg- ja kutsehariduse struktuuri Eesti vajab, peavad tegema poliitikud, sest ülikoolid ei suuda selles kokku leppida ning valdaval osal ettevõtjatest puudub visioon selle kohta, milline nende ettevõte 5 või 10 aasta pärast välja näeb.

See on karm aga õiglane diagnoos. Ettevõte tuleb üles ehitada vajadusest lähtudes. Seda on aga võimatu teha, kui ei tea, millest ostjad unistavad ega seda, kuidas maailmas toimuvad muutused võimaldavad neid väljakutseid vastu võtta. Seega mõelge, millisena te tulevikku ning enda ettevõtet selles näete. Suvi pakub selleks suurepärase võimaluse.

Päikest!

Priit Karjus on Eesti üks tuntumaid strateegiakonsultante, nõustamisfirma Ajutrust looja ja juht.

Virve Roosimägi: juhtimises peame 2005. aasta tasemelt minema pääsema

Viimased uuringud on kahjuks näidanud, et Eesti areng on  peatunud. Oleme oma mõtteviisilt paljuski veel aastas 2005. Me ei ole suutnud jõuda efektiivse tegutsemiseni.

Olen lähemalt kokku puutunud nii  Skandinaavia kui Aasia ettevõtetega ja  võin oma kogemusest öelda, et mõlemal pool on paljud asjad paremini paigas, toimitakse süsteemselt. Malli oleks neilt võtta üksjagu, aga eestlane soovib toimetada omapäi, tahab ise komistada. Tean, et seda arusaama on raske ühe või kahe koolitusega muuta, sest areng on paljuski meie mõttemudelis kinni ning muutused võtavad aega, et saavutada eesmärgipärasemat lähenemisviisi.

Aga meie põhjanaabritelt oleks eeskuju võtta just selles osas, et juhid mõtleksid oma sammud läbi süstemaatilisemalt ja täpsemalt ning rakendaksid muutuvas majanduses efektiivsemaid juhtimismudeleid. Juhid võiksid rohkem keskenduda sellele, et leida iga ameti jaoks õige inimene ning neid seejärel enam usaldada. Tihti puudub ettevõtetes süsteemne personali koolitamine. Meie juhtidel oleks vajalik tegeleda just pikemaajalise plaanimisega. Väga palju takerdub firmade areng pikaajalise vaate ehk visiooni puudumise taha.

Mulle meeldis ühe Norra tippjuhi ütlus, et tema eesmärk on juhtida ettevõtet, kus tulemuseks on null viga.  Mis tähendab seda, et plaanimine peab hõlmama pikemat perioodi ja olema suunatud tulevikku.  Kui me teame, mida me tahame, saame vältida ka ebaõnnestumisi.

Virve Roosimägi on Addenda koolitusfirma asutaja ja juht

Peeter Võrk: jälgige hoolikalt inimeste käitumist

Mulle tundub, et inimeste mõtteviisis on toimumas päris suur muutus. Üha rohkem mõeldakse sellele, kuidas olla rahulolev ja õnnelik. Ning kaugeltki mitte enam nii palju kui varem mõeldakse asjade ja saavutuste peale. Väga paljud ei taha enam töötada iga päev kella üheksast viieni ning puhata ainult neli nädalat aastas. Ning paljud, kes masu ajal koondati, et plaanigi enam samasugusele tööle tagasi minna.

Tean ka päris mitmeid inimesi, kes on viimasel ajal „väga headelt“ töökohtadelt vabatahtlikult ära tulnud ning hakanud oma asja ajama. See ei tähenda mingi uue suure firma ülesehitamist, nad pigem müüvad oma oskusi eri klientidele ja naudivad isiklikku vabadust. Need on selgelt tähelepanuväärsed märgid. Varem ei tuldud nii julgelt tugevatest firmadest ära, pigem taheti ikka nt panka tööle minna.

Väärtused on muutumas. Ning seda tuleks hoolega jälgida, sest muutused inimeste mõtteviisis kutsuvad esile ka muutused ühiskonnas, nii tarbimis- kui tööharjumustes. Seetõttu ei pruugi paika pidada ka  väide, et meie majandus tohutu kiiresti taastub või tööpuudus kaob. Majandus ei pruugi taastuda sellisel kujul kui varem.

Minu soovitus on, et ettevõtete juhid ja omanikud hoolega jälgiksid, kuidas inimesed mõtlevad ja käituvad. Ehkki see on tuleviku ennustamine ja kahtlemata pole seda lihtne teha. Aga see, kes täna tajub, millised muutused toimuvad, on ilmselgelt aastate pärast edukam.

Peeter Võrk on juhtimiskonsultatsioonifirma PW Partners juhataja

Elmo Puidet: pidage, suvi on alles kaugel, jõulud ka

Kas te pole märganud, et kaks korda aastas saabub aeg, mil töötegemine kipub vägisi tagaplaanile jääma. Kõigepealt mai algul esimeste soojade ilmade saabudes, kui tundub, et suvi on juba käes. Sellele väga sarnane aeg saabub novembris, kui arvatakse, et jõulud on kohe käes.

Müügimehed panevad jalad seinale ning tootmismehed ütlevad, et nad ei saa tellimusi rohkem sisse võtta, sest tööd on rohkem, kui teha jõuab. Aga nii tihti unustatakse ära see periood, mis jääb suve ja jõulude taha. Siis ei pruugi tööd enam olla. Ning vahel koguni lõpeb töö enne pühi ära.

Selle meeldiva mõtte lummusse, et puhkus on kohe-kohe käes, on väga kerge ka tippjuhil langeda. Eriti, kui tootmisjuht või tippmüügimees talle seda tähtsa näoga väidab.

Vaadake üle oma puhkusteperioodi ja pühadejärgne tellimuste maht – millal töötajad on tagasi ja kas neil on ka siis midagi teha. Müügimehed võiks kliendile samuti meelde tuletada, et kohe pärast puhkust on taas vaja tööle hakata, ja küsida, kas neil on juba selleks ettevalmistused/tellimused tehtud. Pidage ka meeles, et kliendi „kohe vaja“ on tihti pigem n-ö „igaks juhuks kohe“ – äkki läheb muidu jube kaua aega tellitu kättesaamisega. Uurige kliendi tegelikke vajadusi – talle õigel (talle vajalikul) ajal tarnitud toode/teenus vähendab ka tema kulusid.

Elmo Puidet on konsultatsioonifirma BDA partner

Silva Laius: ajaplaneerimise võtmeküsimus

Ükskõik mida meil ka tehakse, tundub see olevat vaid ühe eesmärgi nimel: kiiremini, kiiremini, kiiremini. Kiirsöögist alates ja suhtluskeskkondadega lõpetades, justkui kiirem tähendaks alati ka paremat. Kas see ikka on nii?

Pakilisusel on nimelt see omadus, et pakilisuse müra tekitab olulisuse illusiooni. Kui keegi räägib, et selle asjaga on kiire, siis tõepoolest tekib mulje, et asi on tähtis. Erinevalt pakilisusest tuleb olulisus vaid meie endi seest. Oluline on seotud ainult ja ainult sellega, mis meile sisuliselt tähtis on – väärtushoiakutega, mille järgi tahame elada; rollidega, mida on vaja täita; lähedaste inimestega, kellega tahame koos olla.

Efektiivse ajaplaneerimise võtmeküsimus ongi selles, kuidas võimalikult enamatele ebaolulistele asjadele ei öelda. Ning kuidas oma prioriteedid ajakavadesse sättida. Efektiivse ajakasutuse võtmeküsimus ei ole päris kindlasti selles, kuidas võimalikult kavalamalt oma ajakava optimeerida, et sinna rohkem asju mahuks. Selle vundamendiks on kirjalik planeerimine. Kuid paljudele ei meeldi see tegevus ja seda kolmel põhjusel:

•  Mul ei ole aega. See on sotsiaalselt aktsepteeritav vale. See tähendab tegelikult, et sa ei võta planeerimiseks aega. Sa kasutad ju kõik 24 tundi ööpäevast niikuinii ära. Järelikult oled sa otsustanud midagi muud teha. Aga näiteks Brian Tracy väidab, et iga planeerimisele kulutatud minut hoiab töös kokku vähemalt 10 minutit. Iga planeerimisele kulutatud tund hoiab kokku 3 tundi, ütleb teine uuring. Raske on seda täpselt mõõta, aga planeerimise kasu on ilmne. Ja kui plaani pole, siis tulebki tegelda tulekahjude kustutamisega.

•  Plaanid ei pea paika, asjaolud muutuvad liiga kiiresti. Selle taga on hirm, et sa ei saa hakkama. Aga ei olegi ju võimalik, et plaan täpselt täitub! Öeldakse, et kui 30% läheb pikaajalisest plaanist täht-tähelt täide, siis on see juba väga hästi planeeritud asi.

•  Planeerimine võtab elult spontaansuse. Aga kui sa ise oma elu ei planeeri, siis teevad seda teised – kui see sulle ei meeldi, siis võta oma elu juhtimine enda kätte. Hea läbisaamine iseendaga on tõepoolest üks kõige tähtsamaid asju.

Silva Laius on FranklinCovey  konsultant ja koolitaja. Sel teemal pidas ta ettekande teisipäeval Äripäeva konverentsil „Sekretäride päev“.

Kaido Kubri: küsi endalt, mida sa tegelikult tahad

Olen viimasel ajal tähele pannud, et inimesed püüavad üha rohkem iseennast leida. Kõiksugu eduteooriaid ja edulugusid järgides on väga kerge jõuda välja selleni, et püüad olla keegi, kes sa sisimas ei ole, ning püüad müüa seda, mille väärtusse sa tegelikult ei usu.

Minu töö seisneb üha sagedamini selles, et aitan inimestel iseendalt küsida, kuidas nemad võiksid maailma paremaks muuta ning mida neil on maailmale anda. Tõepoolest, tähtis on mitte käituda nõnda, nagu kõik ümberringi käituvad. Tähtis on mõista, kes sa oled ja mida sa tegelikult tahad. Tähtis on leida vastus iseenda seest.

Enda sisemise hääle kuulamine aitab lahendada ka kõige ületamatuna näivaid probleeme ning toob igasse päeva juurde elurõõmu ja naudingut.

Kaido Kubri on koolitaja, kes omandas oma praktilised teadmised Southwesterni firmas Ameerikas, müües seitse suve ukselt uksele raamatuid. Praegu teeb ta müügi- ja DISC-koolitusi, õpetades inimesi paremini mõistma iseennast ja ka teisi.

Aeg on IT-asjades kord majja lüüa

See, kui hästi või halvasti me ettevõtte jaoks olulist infot kogume, analüüsime ja kasutame, võib juba lähiaastatel osutuda saatuslikuks, hoiatab Fred Krieger. Juhid peavad aru saama, et ettevõtte tulevikku ei saa jätta konsultantide ja patsiga poiste hooleks, omamata ise aimugi tehnoloogiliste võimaluste tegelikust potentsiaalist.

On aeg võtta ettevõtte IT strateegia enda kontrolli alla.

Viimaste aastakümnete jooksul pole ükski tegur mõjutanud ettevõtete toimimist nii drastiliselt kui infotehnoloogia areng. Miski muu ei ole kunagi nii lühikese aja jooksul tõstnud efektiivsust sellises mahus ning pööranud pea peale terveid turge ja traditsioonilisi ärimudeleid.

Selleks, et mitte ajaloo hammasrataste vahele jääda, peame endalt järjest sagedamini küsima: Millised protsessid saaksime IT abil elimineerida või automatiseerida? Kuidas võiksime IT võimalusi paremini kasutada juhtimises, müügis ja turunduses? Kas sina oled need küsimused juba endale esitanud?

Fred Krieger on Next äritarkvara tootejuht

 

Kristel Jalak ja Kadri Kõiv: On aeg arenguvestlused reanimeerida!

Meil on päris palju ettevõtteid, kus arenguvestlused küll toimuvad, kuid nõuavad taaselustamist. Arenguvestlusi peetakse pahatihti vaid linnukese pärast paberil – ei töötajad ega juhid ei tea,  milleks neid vestlusi vaja on.

Alustuseks tuleks aeg maha võtta ja loobuda sundarendamisest. Juht peaks kõigepealt eneselt küsima,  miks teha arenguvestlust. Võib-olla polegi seda vaja? Ehk piisab heast juhendamissüsteemist, mentoritest või kovisioonigrupist? Võib-olla peaks arenguvestlus olema vabatahtlik? Või kas seda peaks läbi viima juht?

Need küsimused on mõistlik läbi arutada koos töötajatega. Väiksemates firmades kõigiga, suuremates initsiatiivgrupiga. Enne kui juhid ja töötajad ei mõista arenguvestluste tähendust ja kasu iseendale, ei sünni ka sisulisi arendavaid vestlusi.

Julgeme öelda omast kogemusest, et neis ettevõtteis, kus nõnda on tehtud, on arenguvestlused tõesti uuesti sündinud. Ning jutud „tööaega raiskavast mõttetust asjast“ kaovad.

Kristel Jalak ja Kadri Kõiv on kümneaastase kogemusega suhtlemistreenerid ja konsultandid, sel teemal pidasid nad ettekande konverentsil „Juhtimiskoolitus 2011“. Kristel on ka raamatu „Tagasiside töötajate arendamisel“ (ÄP Kirjastus 2010) autor.

Ergo Metsla: miks ma seda inimest ei usalda

On ju elementaarne, et kui me mõnda inimest ei usalda, siis me temaga tegemist ei tee. Aga kui palju oleme me üldse mõelnud, millest algab usaldus?

Tegelikult algab see kahest usaldusväärsusest, mis koosneb kahest lihtsast asjast: iseloomust ja pädevusest. Iseloom on seotud sellega, kuidas me käitume, millisena maailma näeme ja teistesse suhtume. Ning kui ausad me oleme. See ei tähenda seda, kas me valetame või mitte (ehkki muuhulgas ka seda). See tähendab pigem seda, kas  me mõtleme, räägime ja tegutseme järjepidevalt ühtmoodi või siis mitte.

Teine pool – pädevuste pool – on meile looduse poolt antud anded ja elu jooksul kogutud oskused või lühidalt öeldes kõik see, mida CV meie kohta ütleb. Ehk siis kõik see, mis on teistele inimestele teada ja näha.

Nüüd, teades, et igaüht saab hinnata tema iseloomu ja pädevuse prisma kaudu, on kerge leida vastust küsimusele, miks me ühte või teist inimeste ei usalda: miks ma ei taha temaga olla ühes projektis; miks ma ei taha teda tööle võtta. Kas ta ei tule oma ülesannetega toime või on küsimus iseloomus.

Täpselt samuti saame analüüsida iseennast ja õigeid käitumisviise ning oma usaldusväärsust siis parandada või vajaduse korral taastada. Samamoodi võime hinnata meeskonna, organisatsiooni kui terviku ning brändi usaldusväärsust.

Usaldusväärsus algab sinust endast, levib usaldusväärse käitumise kaudu sinu suhetesse ning kandub sealt üha kasvades edasi meeskonda ja organisatsiooni, toodete ja brändide kaudu ühiskonnani kui tervikuni välja.

Ergo Metsla on õppejõud ja ettevõtja, lisaks teeb FranklinCovey metoodika järgi usaldusväärsuse tõstmise koolitusi.