11 asja, mis panevad su töötajad pühenduma

Rohkem kui 100 uuringut on näidanud, et pühendunud töötajad – need, kes tõesti panustavad täiega oma töösse – on palju produktiivsemad ning kliendid jäävad nendega suheldes kõvasti rohkem rahule. Probleem on ainult selles, et selliseid töötajaid on umbes viiendik kõigist töötajaist.

Mida teha, et selliseid töötajaid rohkem oleks
Konsultandi ja kirjaniku Tony Schwartzi arvates on hea töökoht selline, kus tööandja arvestab võrdselt inimese nelja põhivajadusega: füüsilise, emotsionaalse, mentaalse ja spirituaalsega. Selle nimel, et töötajad annaksid endast parima.

HBRi blogis pakub Schwartz välja hulga soovitusi, muuhulgas järgmised:

•             Maksa töötajaile sellist palka, et neil oleks normaalne elustandard. Ja mitte üksnes juhtkonna hulgas, vaid igal tasandil.

•             Jaga oma edu kõigi töötajatega. Olgu kasumijagamise, optsioonidena või siis tulemuspalgana, aga edust peavad töötajad mõistlikul viisil osa saama.

•             Vaata, et töökeskkond oleks mugav ja meeldiv.

•             Hoolitse selle eest, et töötajail oleks väike puhkamise ja taastumise võimalus tööl, ja vaata, et nad puhkepause peaksid. Ideaalis ei tee paha ka väike uni tugitoolis pärastlõunal.

•             Paku spordisaali võimalust, et töötajad ikka vormis oleksid.

•             Kohtle töötajaid kui täiskasvanuid: lepi nendega kokku eesmärkides ning anna neile siis vabad käed, millal, kus ja kuidas nad oma ülesanded täidavad.

•             Töötajad peavad saama regulaarselt sellist tagasisidet, mis aitaks neil areneda, ning neil peab olema võimalus ka oma ülemust arvustada (ka anonüümselt).

•             Anna võimalus töötajail uus asju õppida ja areneda nii spetsialistina kui isiksusena.

•             Raha teenimine üksi on igav. Tegele asjadega, mis teevad maailma paremaks.

Kas sinu firmas on selline õhkkond?

Allikas: Tony Scwartz, The Twelve Attributes of a Truly Great Place to Work, HBR Blog Network

Pikemad sammud karjääriredelil

Kas oled mõelnud, et aitab paigaltammumisest? Siin on Brian Tracy soovitused, kui oled otsustanud karjääriredelil pikemaid samme astuda.

1. Eesmärgid ja plaan
Sea igas eluvaldkonnas endale konkreetsed ja selged eesmärgid. Ja siis koosta üksikasjalik plaan, kuidas nendeni jõuda. Plaani oma tööd ja tööta pidevalt oma plaani kallal.

 2. Vastutus
Võta 100% vastutust kõige eest, mida sa teed ja kes sa oled. Ära mõtle välja vabandusi ja ära süüdista oma tegematajätmistes teisi.

Ütle oma bossile, et tahad suuremat vastutust. Ja kui sa selle saad, siis pane kogu oma süda ja hing sellesse, et sa seda väärikalt kanda suudaks.

3.  Kasuta oma võimeid
Kui sa täidad oma ülesandeid nii, et kasutad  ära oma parimad võimed, siis antakse sulle suuremaid ja tähtsamaid asju teha, ja muidugi kaasneb sellega ka suurem palk.

4. Edu põhjus
Selle asja nimi on kumulatiivsuse ehk kuhjumise seadus – just see on kõikide edulugude põhiline võti. Meetriseid edusamme on raske teha, aga sentimeeter haaval on see vägagi võimalik.   

5. Areng
Arenda ennast, nii tööalaselt kui isiklikult tasandil. Loe, kuula audiomaterjale ja mine kursustele. Pane tähele – see muudab täielikult sinu elu!

6.  Ideed ellu!
Kuidas seda kõik ellu viia? Esiteks mõtle läbi, kuidas sa saad iga päev midagi paremini teha kui eile. Tee plaan, kuidas olla homme tootlikum kui täna. Usu, sa ei jõua ära imestada, kuidas kõik siis juba iseenesest paremaks läheb.

Ole kannatlik. Ära oota, et muudatused või tulemused tekivad üleöö. Ole lihtsalt oma tegemistes iga päev natuke parem ja su tulevik hoolitseb enda eest ise.

 Allikas www.bryantracyintl.com

 Brian Tracy on üks maailma juhtivamaid autoriteete selles vallas, mis puudutab edukust ja isiklikke saavutusi. Igal aastal esineb ta seminaridel ja konverentsidel enam kui 100 000 inimese ees.

Ta on firma Brian Tracy International juht ja omanik, avaldanud 17 juhtimisalast bestsellerit ning üle 300 audio-visuaalse treeningprogrammi.

 

Tahad muuta meeskonna targemaks? Kutsu kampa rohkem naisi

Kõrge IQ-ga inimeste kaasamine meeskonna intelligentsust oluliselt ei tõsta, ehkki nõnda võiks eeldada. Aga kui grupiga liitub rohkem naisi, tõuseb kogu grupi IQ-tase märgatavalt.

Professorid Anita Woolley ja Thomas Malone andsid 18-60aastastele katsealustele lahendada intelligentsusteste, paigutades inimesed suvaliselt gruppidesse. Tulemused näitasid, et meeskonna moodustanud inimeste kõrge IQ ei parandanud oluliselt kogu grupi IQ-d. Küll aga olid tulemused keskmisest paremad nendes meeskondades, kus osales rohkem naisi.

Kas tõesti on IQ-geeniused üle hinnatud ning edu saladus peitub naistes? Wooley ja Malone kinnitavad Harvard Business Review’s, et need tulemused on üsna esialgsed, kuid tõepoolest, testid ei kinnitanud, nagu moodustuks grupi kollektiivne IQ üksikisikute IQ-de keskmisest. Selgus ka, et kollektiivsel IQ-l on üsna vähe seost grupi rahulolu ja motivatsiooniga.

Professorid lisasid siiski, et nende uurimusest ei tuleks järeldada seda, et tulevikus tuleks ainult naistele panustada. Nad on arvamusel, et erisus on endiselt tähtis, seega tuleks tiimid ikka mõlema sugupoole esindajaist. Aga fakt jääb faktiks – naiste ülekaal tuleb kasuks.

Anita Woolley on Carnegie Melloni ülikooli abiprofessor, Thomas Malone on juhtimisprofessor MIT Sloan School of Managementis ja MTI kollektiivse intelligentsi keskuse asutaja ja juht.

Allikas: Harvard Business Review, juuni 2011

Mida tasub Oprah’ilt äris kõrva taha panna

Miks just Oprah on suutnud 25 aastat olla Ameerika telekuninganna? Midagi sellest jääb ilmselt alatiseks saladuseks. Aga suur osa tema edust põhineb teadlikul käitumisel. Mida on Oprah’lt  õppida juhtidel, sellest kirjutab ajakiri Inc. Siin on neist väike valik.

Ära hoia oma rikkust endale
Nagu iga suurepärane bränd, muutis ka Oprah end fännide silmis tõeliselt väärtuslikuks. Suurt rolli mängisid siin fännidele jagatavad kingitused, mis ulatusid sõiduautodeni välja. Väärt eeskuju firmadele selles mõttes, et ootamatu kingitus oma kundedele lojaalsuse tekitamisel asendamatu.

Kindlusta tagalat
Oprah alustas telekarjääri 1983. aastal. Selle kõrval hakkas ta süsteemselt laiendama oma äri – ta pani käima ajakirja O: The Oprah Magazine (2000) ning käivitas OWM Televison Networki (2011).

Ära peida oma eraelu
Kui paljud ettevõtjad promovad oma brändi, kuid peidavad iseennast, siis Oprah seda viga ei tee. Ta on rääkinud oma elust vägagi avameelselt, kuni väga isiklike seksuaalsete ülestunnistusteni välja. Muidugi ei pea igas äris kõiki eraelu tahke välja tooma, aga sõnum on selge: isiklikust elust rääkimine tõstab ettevõtja usaldust ja usaldus seob kliente.

Võida kuulsused oma paati
Oprah pole alati ise staar olnud – ta alustas Chicagos ühe vähe tuntud teleprogrammis. Aga 25 aasta jooksul suutis ta Ameerika kõige kuulsamad inimesed alates filminäitlejatest ja lõpetades poliitikutega kuidagi oma paati meelitada. Üheks põhjuseks on kindlasti intervjueerimise stiil, mis küsitletavale meeldib.

Lõpeta, kui oled tipus
Oprah saade muutus uskumatuks marketingimasinaks. Professor Craig Garthwaite, Oprah ekspert, võrdleb Time’is romaani „Anna Karenina“ müüki neli kuud enne ja pärast seda, kui seda Oprah’s esitleti. Nimelt enne müüdi raamatut 11 600 eksemplari, pärast 643 000! Vaatamata sellele loobus Oprah just siis, kui tema saate vaadatavus tipus oli.

Allikas: Eric Markowitz, 7 Tips Your Business Can Learn From Oprah, www.inc.com

Mis on see hind, mida sa armastatud töö eest tegelikult maksad?

Sa saad liiga vähe magada; sa sööd ebaregulaarselt ja mitte kõige tervislikumalt; hoiad end vormis kohviga ja enne uinumist võtad klaasi veini või kaks; töötad nädalalõppudel ja puhkuse ajal; piirdud kõige enam paarinädalase puhkusega… jne jne.

Tõepoolest,  tuleb ju tuttav ette, kui sa oled inimene, kes tahab oma firmat üles ehitada; või oled see, kes tahab konkureerida firmadega väljastpoolt Eestit; või oled see, kes tahab olla Eestis või Euroopas parimate seas.

Vastuseks sellele pingele pumpame oma verre üha rohkem adrenaliini ja teisi stressihormoone, arvestamata hinnaga, mida me selle eest tegelikult maksame. Pidevad stressihormoonid on aga otsekui mürk meie kehas.

Nagu rõhutab konsultant ja kirjamees Tony Schwarz HBRi blogis, on sellises olukorras äärmiselt tähtis õppida regulaarselt lõõgastuma. See on parem su kehale, aga see  on parem ka su tööandjale – sa suudad teha stressivabalt märksa paremaid otsuseid.

Ta annab ka mõned lihtsad soovitused, mida kindlasti tasub järgida:

• esimene on muidugi uni. 7-8 tundi und igal ööl on norm
• värskendavad vahepausid: iga 90 minuti järel hinga sügavalt, vähemalt minuti jagu.
• aktiivne liikumine neli korda nädalas vähemalt 20 minutit on suisa vajalik. Kui sa seda ei saa või ei viitsi, kõnni vähemalt paar korda päevas õue ja liigu seal veidi ringi.

Söömise kõrval on meie keha põhivajadusteks liikumine ja puhkamine. Isegi kui naudid oma tööd ja oled pühendunud, ära neid põhivajadusi unusta.

Allikas: http://blogs.hbr.org/schwartz/2011/07/is-the-life-youre-living-worth.html?cm_sp=most_widget-_-default-_-Is%20the%20Life%20You’re%20Living%20Worth%20the%20Price%20You’re%20Paying%20to%20Live%20It%3F

 

Põnevad töökoosolekud?! Jah, see on tõesti võimalik!

Kõige kärsitum publik igasugustel koosolekutel pidid olema müügimehed. Just seetõttu  on ajakirjanik Tim Donnelly ajakirjas Inc pakkunud välja mõned soovitused, kuidas sellised koosolekud  põnevamaks teha. Aga need tunduvad kasulikud meile kõigile.

•  Tee lühidalt. Lepi sellega, et kõiki teemasid pole iialgi võimalik ühe koosoleku jooksul käsitleda. Pea kellast kinni. Peatu varem räägitud teemadel episoodiliselt.

•  Värskenda visuaali. Kasuta Powerpointi asemel mõnda muud varianti, näiteks iMeeti, mis võimaldab integreerida videot, audiot jms. Pane võimalusel toolid ridade asemel väikeste lauakeste ümber.

•   Kaasa publikut.  Katsu teada saada, mis neile tegelikult korda läheb. See tähendab päris paljude küsimuste esitamist inimestele.

•  Pane nad tööle. Inimesed, kes koosolekul osalevad, peaksid vähemalt mingis osas koosolekut ise ette valmistama ning seal ka esinema.

Need neli sammu vähendavad tunduvalt haigutamist ja iPhone’i näppimist kooleoleku ajal.

Allikas:http://www.inc.com/guides/201106/spice-up-your-sales-meeting.html

Ausõna, sa vajad puhkust

Ingliskeelne sõna vacation tuleneb ladinakeelsest sõnast vacare, mis otsetõlkes tähendab „tühi“. Kui paljud juhid ja ettevõtjad lülitavad Eestis oma ajud suvel täiesti välja? Raske öelda, aga Ameerikas näiteks plaanib American Expressi uuringu järgi puhkusele minna vähem kui 50% väikeettevõtjaist, mis on vähem kui mullu. Enamik neist tõi põhjuseks tiheda töögraafiku.

Puhkus on aga vajalik nii juhi enda kui firma jaoks, kirjutab ajakiri Inc. Ühelt poolt kinnitavad seda mitmed uuringud. Framinghami südameuuringus osalesid naised 20 aasta jooksul – selgus, et puhkus mõjutas nende tervist märkimisväärselt: naistel, kes puhkasid vaid iga kuue aasta tagant, oli ligi 8 korda suurem tõenäosus haigestuda südamehaigustesse.

Teine uuring, avalikustatud 2008, väidab, et meestel, kes vähemalt kord aastas ei puhka, on 32% suurem tõenäosus surra infarkti. Ehkki otsest sidet puhkamatuse ja infarktide vahel raske on tõestada (sest võib-olla mittepuhkajad nt ka toituvad ebatervislikult), on arvud suured.

Puhkamisel on veel üks kasu (lisaks sellele, et su abikaasa on õnnelik): kogenud ettevõtja Noam Brodsky kinnitab oma kommentaaris, et peab täiesti normaalseks neljakuulist puhkust aastas, et siis ajud välja lülitada ning sõita mereranda või suusamäele. Aga see kõik tuli järkjärgult: kuni firmas ei ole stabiilset rahavoogu, et tule omaniku puhkus kõne allagi. Ning iga ärkvel oldud tunni mõtles ta ainult oma firmast.

Teise firma puhul aga otsustas Brodsky igal suvel end üheks nädalaks välja lülitada, järkjärgult kasvas see aeg 4 nädalani aastas. Tegevjuhi ametisse astudes pikenes ka tema puhkus 16 nädalani ning firma tulemustele on see ainult hästi mõjunud.

Kas sellisest pikast puhkusest, kus sa töö peale ei mõtle, on tõesti kasu? On, teab Noam Brodsky. Tänu sellele suudad sa palju värske pilguga vaadata asjadele, mis enne puhkust lihtsalt polnudki võimalik.

Allikad: ajakiri Inc

http://www.inc.com/magazine/20080601/streets-smarts-get-lost.html

http://www.inc.com/articles/201105/seriously-you-need-a-vacation.html

 

Kuidas töötajate motivatsiooni kerge vaevaga kasvatada

Ajakiri Inc toob välja hulga võimalusi,  kuidas töötajate motivatsiooni kasvatada, ilma et nende palka tõstma peaks. Valisime neist välja kolm.

Anna töötajatele rohkem kontrolli

Tööandja peaks andma töötajale rohkem vabadust määrata ise oma tööaega, -keskkonda ja -harjumusi. Nad võiksid lubada paindlikku tööaega ja kaugtööd. Selline ülemus, kes hindab töö ja eraelu tasakaalu, teenib plusspunkti.

Samuti tuleks tervitada seda, et töökoht muutub personaalsemaks – see tähendab nii töökoha väljanägemist kui varustust. Nt lemmikvärv seinas teeb töötaja tuju kindlasti heaks.

Hoolitse töötajate tervise eest

Hari töötajaid tervise alal, korralda  seminare tervislikest eluviisidest. Inimesed ei oska end muuta, kui nad ei tea, mis suunas muutuda. See puudutab toitumist, kehaliste harjutuste tegemist päeva jooksul jms.

Hoolitse selle eest, et firma köögis oleks korralik tehnika. Värske ja tervislik endavalmistatud toit on kasulikum kui väljas söömine.  Ning nagu kinnitab üks uuring, vähendab seitse minutit trepist käimist südamehaiguste riski kahe kolmandiku võrra.

Loo kasvuõhkkond

Töö on midagi palju enamat kui raha teenimise viis. See on koht arenemiseks ja õppimiseks.

Töötajad tüdivad ära, kui nad ei saa iialgi võimalust õppida uutest kogemustest ning  võtta vastutust juurde. Arengut soodustavad õhkkonda saab tekitada koolitusega, parimate eeskujuks seadmisega ja kordaminekute tähistamisega.

Allikas: http://www.inc.com/guides/201105/7-ways-to-improve-employee-satisfaction.html

Ära tee tööd, mida armastad

See, et sa pead elukutse valikul järgima oma kirge, on peaaegu et tavatarkus. Aga konsultant Dorie Clarck hoiatab HBRi blogis, et kui sa valid ameti, mida sa pööraselt armastad, on see suure tõenäosusega sinu karjäärile kahjulik. Sest sa vaatad siis silmaklappidega kõigele, mis tööga seotud.

Dorie Clark toob välja neli põhjust, miks kire järgi tööd valida on ohtlik:

• Sa võid küll armastada oma tööd, aga sa oled paraku selles keskpärane või koguni nõrk. Iseennast on raske hinnata, eriti lemmiktööd tehes. Aruta seda asja oma kolleegidega, pereliikmete ja sõpradega. Nad aitavad välja selgitada su tugevad ja nõrgad küljed.
• Sa võid olla parim omal alal, aga sa vihkad kõrvaltegevusi, mis tööga paratamatult kaasnevad. Sa võid olla super müügimees, aga vihkad igasugust aruandlust. Seni kuni keegi teine selle ära teeb, on okei, aga mis siis saab, kui tahad oma firma teha?
• Sa oled liigselt seotud. Kirjanikke, kes oma tegelastesse kiinduvad ning toimetajat teksti lähedalegi ei lase, kimbutab oht, et nende lood jäävad igavaks. Liiga lähedane seotus oma tööga on ohtlik, sest su kõrvad jäävad kriitikale kurdiks, seega sa ei arene.
• Mitte keegi ei maksa selle eest. Sa võid küll oma hobist arendada suurepärase firma, aga kui see on liiga freeky või spetsiifiline, siis ei pruugi lihtsalt olla piisavalt inimesi, kes selle eest maksaks.

Selge see, et pole mõtet valida ametit, mida sa vihkad. Aga võibolla tõesti on mõistlik valida amet, mida sa tingimata kõigest hingest ei armasta. Piisab sellest, kui see töö sulle lihtsalt meeldib.

Allikas: http://blogs.hbr.org/cs/2011/04/dont_do_what_you_love.html

Ületöötamine annab infarktilaksu

Kes väidavad, et tööpäev peaks 8 tunni sisse ära mahtuma, neil on taas üks argument juures. Tõepoolest, professor Mika Kivimäki juhitud uuring Londoni ülikooli kolledžis kinnitab, et pikad tööpäevad suurendavad südamehaiguste riski.

Nagu vahendab ajakiri Management Today, osales uuringus üle 10 000 Briti avaliku sektori töötaja vanuses 39–62, kelle tervist jälgiti 11 aasta jooksul. Mis selgus? Esiteks selgus, et ilma igasuguste südameprobleemide viitavate sümptomiteta sai ligi 200(!) inimest ikkagi südameataki. Ja üks olulistest järeldustest on see, et inimestel, kes töötavad päevas keskmiselt 11 tundi, on tervelt 67% suurem tõenäosus sattuda südamehaiguste küüsi.

See uuring polnud muidugi täiuslik, sest ei hõlmanud erasektori töötajaid (kelle stressitaset võib kõrgemaks pidada). Ka ei toonud see välja, kuidas erines juhtide tervis, kelle töö on paratamatult pingelisem, lihtametnike omast. Aga fakt jääb faktiks: kõik tööülesanded tuleb 8 tunni sisse ära mahutada!