Elmo Puidet: harju ootamatustega, valmista ette teine tegevusplaan

Kõigile, kelle auto ühel hommikul käima ei lähe…

Hiljuti nägin Facebookis toredat pilti:

See iseloomustab olukorda nii hästi, et otsustasin selle tänase uudiskirja soovituse aluseks võtta.

Nimelt: kui teed plaani, siis ära piirdu selle eesmärgi täitmiseks vaid ühe tegevuskava läbimõtlemisega. Asjaolud muutuvad, keskkond peidab endas infot, mida me otsust tehes ja tegevusi valides ei teadnud, seega pole midagi imelikku, kui algne plaan ei toimi.

Uuringud ütlevad, et 70–80% tehtud plaanidest ei täitu tähtajaks ja neist omakorda umbes pooled ei saa kunagi täide viidud. Seega on tõenäosus, et päris nii ei lähe, nagu plaanisid, üsna suur.

Siit siis soovitus: tee kohe veel üks plaan või leia lausa kaks või kolm võimalikku lahenduskäiku. Lase loovusel lennata, loo uusi võimalusi oma suurepärase eesmärgi täitmiseks. Ja pea siis meeles – kui ka need ei toimi, siis ei ole vaja käega lüüa, kui eesmärk on sulle tõesti tähtis. Siis loo uus tegevuskava – tõepoolest – peale A ja B on tähestikus veel hulk tähti!

BDA konsultant Elmo Puidet hakkas sellest aastast vedama strateegiateemalist blogi strateegia.ee. Soovitan kõigil strateegiahuvilistel sinna pilgu heita.

Allikas: www.strateegia.ee

Klient on raevus? Tegutse ruttu, enne kui jama tuleb.

Klient on raevunud? See tähendab, et tal läheb vaid kaks minutit, et oma raev internetti välja valada ja su firma maine täis teha, ilmselt täiesti ilma põhjuseta. Seetõttu on vihase kliendi maharahustamine tähtsam kui kunagi varem. Hüva nõu annab ajakirjas Management Today klienditeeninduse asjatundja Mario Dolcezza.

Siin mõned tähelepanekud:

1. Kliendil ei ole alati õigus, aga ta on ja jääb alati kliendiks

Ükskõik mis olukord ka poleks, tuleb kliente kohelda alati professionaalse viisakusega. Sa ei pea nendega nõustuma, aga sa pead neisse alati austusega suhtuma.

2. Probleeme võis olla rohkem kui üks

Kui klient on tõeliselt vihane, siis võib selle põhjuseks võib olla mitu üksteise järel juhtunud prohmakat. Katsu teada saada, mis juhtus, et saaksid aru, miks ta tegelikult marru läks.

3. Lase tormil vaibuda

Lase kliendil end tühjaks rääkida. Oota, kuni tema vihahoog  vaibub. Ära katkesta teda ja ära vaidle talle vastu. Kasuta selliseid väljendeid nagu „ma saan aru“ ja „muidugi“ – nii annad mõista, et sa kuulad teda.

4. Katsu asjale kõrvalt vaadata

Ära võta kaebust isiklikult, ära solvu. Kui sa suudad probleemile n-ö võõra pilguga vaadata, siis on sul palju suurem šanss suhtuda kliendi kriitikasse objektiivselt.

5. Ära kuku kohe vabandama

Kui klient on oma kaebuse välja paisanud, peaks ta tundma end juba veidi  rahulikumana. Ära astu selles olukorras sammu tagasi ega kuku heast peast vabandama. Kui tõesti on tegemist sinu firma süüga, siis muidugi tunnista seda ja vabanda.

6. Näita, et tegeled probleemiga tõsiselt

Kliendile peab jääma selge mulje, et sa suhtud tema probleemi tõsiselt. Ütle talle oma nimi ja anna  kontakt – see näitab, et võtad teda tõsiselt. Anna talle teada, mida ja millal sa kavatsed ette võtta. Võib-olla vajad aega, et asja uurida, ja ei saa seega hoobilt probleemi lahendada. Sel ütle, millal sa klienti informeerid.

Allikas: Ten top tips: Dealing with an angry customer, by Mario Dolcezza. Managementtoday.com, 13 January 2012

Kas tööandja peab teadma minu vanaema haigusest?

Vahel on mõni mure nii suur, et on raske oma käitumist kontrollida, olgu siis põhjuseks pingelised suhted, lahutus või pereliikme haigus. Kuidas siis tööl käituda? Siin on kaks näidet päris elust. Kirjutab Kristina Traks.  Loe Directori veebruarinumbrist!

**

Reklaamifirmas töötanud Diana (31): mul on kolleegide ees häbi

Olin selles reklaamifirmas töötanud üle 10 aasta. Mulle meeldis minu töö, inimesed ja õhkkond selles firmas. Olin saanud ametikõrgendust ja juhtisin nüüd inimesi, kellega varem olin olnud samal pulgal. Oma arust sain sellega hästi hakkama, sest tegelikult olin ka enne juba n-ö vaimne liider meie pundis.

Umbes samal ajal hakkasin võtma ravimeid ühe kroonilise haiguse vastu. Need olid kanged ja neil olid ka kõrvalmõjud, nimelt tekitasid nad unehäireid. Olin ööde viisi magamata, uinudes vahel alles kella nelja ajal, vahel ei saanud aga silmatäitki magada. Niimoodi nädalast-nädalasse ja kuust-kuusse. Olin kohutavalt väsinud, kergesti ärrituv ja kuri.

Tööl oli mul nüüd palju enam vastutust, pikemad ja pingelisemad tööpäevad. Ja mind piitsutas soov näidata kõigile, kui hästi ma oma uue tööga hakkama saan. Ma ei andnud endale armu, hoolimata sellest, et pidev magamatus tekitas juba mäluhäireid.

Mäletan, et ütlesin töökaaslastele sageli teravusi. Mis mõttes, et mina siin pingutan hoolimata magamatusest ja saan oma tööga nii hästi hakkama ning nemad venivad nagu lohed ja viilivad nii, kuis saavad! Koormasin oma endisi alluvaid tööga samamoodi nagu ennast. Olin väga nõudlik ja norisin tühiste pisiasjade kallal.

Algasid intriigid, öeldi üksteisele halvasti, tehti õelaid tagaseljakommentaare jne. Lubasin endale väljaütlemisi, mida üks osakonnajuht oma alluvate kohta kindlasti öelda ei tohiks. Mul on häbi nende sõnade pärast. Mitu inimest lahkus töölt ja hiljem sain teada, et nad olid teinud seda minu pärast.

Kõigest sellest ei saanud ma ise toona üldse aru. Alles hiljem, kui kurnav ravikuur ja kõrvalmõju oli lõppenud, mõistsin, et olin vahepeal olnud keegi teine ning seda kahjuks tööl oma kaaslaste peale välja elanud.

Mäletan hästi seda päeva, kui minu ülemus kutsus mind puhkuse ajal jutule. Läksin kohtumisele segaste tunnetega. Kas ma olen millegagi hakkama saanud? Kas ta tahab mulle ametikõrgendust pakkuda? Mingit uut ja kiiret projekti arutada?

Ülemuselt, kes seni oli minu tegemistesse väga toetavalt suhtunud, kuulsin aga, et minu vastu on töökaaslastel suured pretensioonid. Minuga olevat võimatu koos töötada, sest ma suruvat omi mõtteid teistele peale ega andvat hingamisruumi. Kamandavat ja käsutavat. Ja et sellepärast on parem, kui ma firmast lahkun.

Ma ei rääkinud oma ülemusele, miks ma selline olin. Võib-olla oleks pidanud. Kas see oleks aga midagi muutnud? Halvad sõnad olid ju juba lendu lastud…

Leian nüüd, et ükskõik mis eraeluline mure sul ka pole, sa pead suutma ennast nii palju vaos hoida, et ei ela seda teiste inimeste peale välja. Mul on oma toredatest endistest töökaaslastest väga-väga kahju ning samuti on nende ees häbi.

35aastase Eve lugu: terve meie osakond osales ülemuse lahutuses…

Meil on väga tore osakonnajuhataja. Ta hoolib väga oma alluvatest ja on hästi toetav. Temaga saab rääkida. Kuid vahepeal oli aeg, kus ta tõesti ajas meid kõiki siin hulluks oma käitumisega. See oli siis, kui nad abikaasaga lahutasid, jagasid kohtus vara ja lapsi. Ta ei rääkinud otseselt pereasjadest, aga me kõik teadsime, mis teoksil on. Ikka ju jutud käivad. Ja need tema telefonikõned oma abikaasaga! Nad tülitsesid telefonitsi ja tegid seda vahel mitu korda päevas. No mismoodi sa süvened töösse, kui sinust meetri kaugusel käib äge peretüli! Hästi piinlik ja vastik oli seda kõike kuulata.  

Otseselt ta meie peale oma pingeid ja halba tuju välja ei elanud, aga ega temast mingit erilist asjade otsustajat ega töötegijat ka polnud. Tihtipeale kadus ta pooleks päevaks hoopis kuskile ära, jagades tööülesanded meie vahel ära.

Ega me temaga ei rääkinud küll sellest, millisena tema käitumine tööl paistab ja kas kodused jamad segavad tal tööelu. Kindlasti segasid, vähemalt meid tema koduprobleemid küll häirisid. Aga see olukord lahenes kuidagi ise ära, ju lahutusvalu läks mööda ja elu edasi.

Psühholoogid leiavad, et tegelikult ei ole era- ja tööelu võimalik lahus hoida. Kui meil kodus on mingid probleemid, siis tahame või mitte, tulevad need ikkagi kaudselt tööle kaasa. Mõni inimene võib hakata teistele teravusi ütlema ning väga kergesti solvuda, teine on hajevil ega suuda tööle keskenduda jne. Mõni aga üritab tööga kompenseerida tühikut eraelus.

Nii vähe kui võimalik, kuid parasjagu
Üldiselt soovitatakse lähemaid töökaaslasi siiski teavitada oma kodustest muredest, sest siis on neil võimalik mõista, miks inimese käitumine muutub. Kuid samas ei maksa minna liiga hoogu, parem on seda teha nii vähe kui võimalik, kuid parasjagu. Kindlasti ei tohiks see muutuda pidevaks halamiseks.

Tööpsühholoog Taimi Elenurm ütleb, et inimene ei pruugi kohanemisraskustega üksi ja omapead toime tulla. „Eraelu probleemidest kõnelemine aitab enamasti jõuda sügavama inimliku kontaktini ning loob mõistmise. Oleme inimestena sarnased oma muredes ning suuremeelsus raskustesse sattunud kaaslase suhtes aitab meil tunda end paremate inimestena,” ütleb ta.

Teisalt aga sõnab ta, et on psühholoogi tööd tehes kuulnud palju lugusid sellest, kuidas tööandja ei oska, ei suuda või ei taha töötaja eraelu raskustega arvestada. „Allakäigutrepp, kus eraelu probleemidele järgneb töökoha kaotus, võib viia pikaajalise töötuseni. Sest uus traumaatiline kogemus probleemsel perioodil suurendab veelgi võimetust enesega toime tulla. Hingeliselt haavatud ja haiget saanud inimene ei julge pikka aega end enam kuhugi tööle pakkuda. Ravikulud depressioonist ülesaamiseks ning kulutused pikaaegse töötu ülalpidamiseks on kokkuvõttes suuremad kui toetusele kulutatud tööaja maksumus,” ütleb Elenurm.

Elenurme sõnul peaks eraelu murede tõttu vaimse tervise probleemideni jõudnud inimese toetamine ja tööellu tagasi toomine olema ettevõtte jaoks loomulik tegevus. Ta toob siin näiteks Saksa raudteeoperaatori Deutsche Bahn, kus töötajad saavad probleemide korral abi psühholoogilise kiirabi nõuandetelefonilt, tervisepsühholoogidelt ja koolitusprogrammi läbinud vabatahtlikelt.

 

Viimased kohad Directori klubisse!

Directori klubi toimub juba 9. veebruaril 16.00 – 19.00 pubis Chicago 1933. Tule kuula Tallinna Lennujaama juhatuse liiget Erik Sakkovit ja psühholoog Voldemar Kolgat! Õhtut juhivad Directori peatoimetaja Taivo Paju ja Leho Luukas üritusturundusfirmast Acer Events (www.acerevents.ee)

Anna endast teada: kadri.kaljumets@directormeedia.ee

Osalejad:

Signe Ventsel
Angela Ventsel
Airika Torn
Timo Tool
Timo Tool kaaslane
Toomas Arula
Jaanika Jelistratov
Erika Tuulik
Kätlin Paavo
Olga Tserjomuskina
Evelyn Alus
Jaanika Raudsepp
Raili Kala
Samppa Vilkuna
Kristjan Erm
Pille Michelson
Avo-Rein Tereping
Raido Rei
Raido Rei kaaslane
Raido Rei kaaslane
Katrin Alujev
Kairi Loor
Reigo Kimmel
Kristel Voltenberg
Reilika Reemaa
Aare Sild
Helena Üprus
Airi Tõnisson
Signe Tiitso
Jan Anderson
Kersti Viilu kaaslane
Kersti Viilu kaaslane
Catlin Vatsel
Inge Parring
Teet Parring
Jaanika Tõnisson
Roland Tokko
Helen Altküla
Oscar Õun
Reigo Väli
Andrus Viilma
Ivo Jaama
Elina Siilbek
Taimar Vares
Birgit Tolmann
Katre Palm
Pille Alaver
Lea Pähkel
Piret Puss
Katrina Laurson
Merko Kimsto
Evely Gorobinski
Evely Gorobinski kaaslane
Triin Sepp
Anu Riisikamp
Sille Ruus
Ronald Kask
Terje Ennomäe
Jaana Liigand
Helo Tamme
Andra Ligi
Kristina Laaneots
Rivo Uibo
Sander Laadi
Külli Espe
Aivi Tali
Karmen Tali
Kaarel Lilleoja
Kristi Juhandi
Martin Lill
Kristiine Lill
Piret Lintnermann
Alo Naelapea
Jelena Žovnikova
Tiina Belova
Maire Kurgpõld
Kristi Kaarenperk
Katre Kaarenperk
Aires Rühka
Ene Eeskivi
Elmo Puidet
Ülle Puustusmaa
Kristi Jõeorg
Marika Tomberg
Merit Pettai
Martin Küngas
Sirje Tammiste

Directori klubi uus hooaeg algab!

Uuel aastal uue hooga! Uuenenud Directori klubi toimub 9. veebruaril kell 16:00 – 19:00 Chicago 1933 pubis.

Seekord teeme talk-show kahe põneva inimesega. Kõigepealt saad kuulata Tallinna Lennujaama juhatuse liikme Erik Sakkovi mõtteid ning seejärel astub Directori peatoimetaja Taivo Pajuga stressi teemal vestlema Voldemar Kolga.

Mis toimub?

  • Kogunemine
  • Kaks põnevat talk-show´d. Sinu küsimused on väga teretulnud!
  • Võimalus saada uusi tutvusi.
  • Mõne aktuaalse teema arutelu, kus igaüks saab sõna sekka öelda.

Maitsvaid suupisteid pakub Chicago 1933 ja veinide eest hoolitseb Nautimus!

Õhtut juhivad ka sel aastal Directori peatoimetaja Taivo Paju ja Leho Luukas üritusturundusfirmast Acer Events

Kui ostad Directori klubi aastase pileti jaanuarikuu jooksul, on ühe ürituse hind Sinu jaoks 14 eurot (14 x 4).

Ühe ürituse pileti hinnaks on 19 eurot.

Kiirusta, sest kohti  on ainult 100!

Et su töö oleks fun!

Anna endast teada:  kadri.kaljumets@directormeedia.ee, tel 6 25 18 59

***

Chicago 1933 on elava muusikaga baar-restoran Tallinna vanalinna piiril, kus hubases Ameerika kolmekümnendate stiilis interjööris saab nautida maitsvat toitu ja meeldivat teenindust. Elava muusikaga õhtud on seitsmel päeval nädalas.

Veini eest hoolitsevad Nautimuse veinieksperdid. Nautimus on märk kvaliteetsest veinivalikust ja selle saavad oma kategooria parimad veinid

Kuidas avastada oma unikaalsed tugevused?

Meedia kipub looma müütilisi kangelasi, näiteks Mark Zuckerberg, Richard Branson või Steve Jobs. Meile meeldib neist teada saada, aga me ei samastu nendega. Me suuda olla kõige parema tahtmise juures sellised, nagu nemad olid ja on. Sest igaühel on oma oskused-võimed-viisid, kuidas asju ajada. Fast Company blogija Jody Turner pakub välja päris mitu võimalust, kuidas oma unikaalseid võimeid avastada ja arendada.

•    Ära võrdle end teistega. Selle asemel mine ja saa tuttavaks inimestega, kes sind inspireerivad või isegi sinus aukartust äratavad. Kui tead kedagi, keda sa imetled, kadestad ja võib-olla isegi kardad, siis mine ja räägi temaga. Saa osa nende elust ja maailmast. Ehk märkad peagi endaski mingeid iseloomujooni või omadusi, mis tema puhul sind vaimustavad!

•   Ära keskendu nõrkustele, vaid tugevustele. Nõrkustele mõtlemine tekitab ainult ebakindlust. Kui sul on raske oma tugevusi määratleda , siis tee internetis  Myers Briggsi test, osta raamat „Gallup Strengths Finder 2.0“ või otsi mõni mõistlik coach’i moodi inimene, kellega rääkida.

•  Otsi enda kõrvale inimesi, kes su nõrkused oma tugevusega tasa teevad. Albert Einsteini puhul näiteks arvatakse tänapäeval, et just tema abikaasa aitas tal lõppkokkuvõttes avastada oma kuulsa teooria. Einsteinil oli pea pilvedes – abikaasa hoidis tal jalad maas. Ning koos olid nad säravad. Just sel põhjusel on mõistlik, et su partner oleks teistsugune kui sina ja su tiimis oleks erinevad inimesed. Innovatsioon nõuab paindlikke tiime, kes töötavad koos, juhivad koos ja loovad koos.

•  Kasuta läbikukkumist motivatsiooniallikana. Alati ei lähe asjad nii, nagu sa soovid, hoolimata su pingutustest. Mõnikord lähebki vaja läbikukkumise valu, et asju ümber hinnata või nullist alustada. Hillary Clinton kukkus presidendivalimistel läbi, aga sai sellest üle, tegi omad järeldused ning temast sai mõjukas ja austatud USA riigisekretär.

Allikas: www.FastCompany.com, 5 Ways To Discover And Develop Your Unique Strengths, By Jody Tuner, Jan 13, 2012

 

Tiina Drui: mitte hetkekski ei tohi unustada, et kliendid hääletavad jalgadega

Tihti räägitakse, kui mitu protsenti kasvab teenindusfirma kasum pärast sellise õhkkonna loomist, kus iga teenindaja tahab rõõmuga teenindada. See esmapilgul nii tavaline mõte on tõepoolest tõsi, sest kliendid hääletavad alati jalgadega.

Küsimus on ainult selles, millest sellise õhkkonna loomine algab. Iga meeskond on oma juhi nägu. Õhkkonna loomine algabki juhi oskusest leida meeskonda inimesed, kelle silm särab, sest nad armastavad päriselt selle ettevõtte tooteid ja tegevusala, usuvad eesmärkidesse. Just teenindusettevõtte juhi käitumisest paistab välja, kas talle on tegelikult õhkkonna loomine tähtis või mitte. Kuidas ta kohtleb inimesi, kui ambitsioonikaid eesmärke püstitab, kuidas inimestele vastutust jagab, kuidas õnnestumisi kiidab ja möödapanekuid märkab. Kas ta elab ja hingab koos ettevõttega või käib lihtsalt tööl.

Teiseks, kõigile ei sobi töö teenindusettevõttes ja kõik inimesed ei sobi omavahel. Mõnikord tulebki kirurgiliselt sekkuda ja meeskonnaliikmeid välja vahetada või ringi paigutada. Inimesel tuleb aidata leida oma õige koht – üks on viskaja, teine püüdja, kolmas jooksja, kui parafraseerida filmi „Moneyball“ („Edu valem“). Minu kogemus on näidanud, et selline samm võib puhastada õhku ja mõne aja möödudes parandab alati teenindust.

Tiina Drui on Solaris Kino juht ja Duende Koolituse omanik ja koolitaja

 

 

Sul tuli hea idee. Kuidas see ellu viia?

Kuidas sa hea idee ära tunned? On see sära silmis, põnevus põues, mõte suurest kasumist, võimalus eemärgini jõuda… Mõtle see läbi – kui tead, mille järgi seda hinnata, siis tunned hea idee kindlasti ära. Mida sellega aga edasi teha, kirjutab Harald Lepisk.

Oh, mõte tuli!
Võta kasutusele märkmik ja kirjuta pähekaranud ideed sinna üles. Nii on nad sul alati silme ees ja sa saad nendega mängides oma ärivõimalusi vaagida.

Kas teeme ära?
Räägi ideest oma kolleegidele. Kui näed, et esmane poolehoid on olemas, siis kirjelda ideed täpsemalt, looge koos ülevaade ressurssidest ja pange kirja, kes mida tegema peaks.

Kuidas pihta hakata?
Jaota idee elluviimine väiksemateks etappideks ja määra konkreetsed tähtajad.

Kuidas hoogu hoida?
Iga idee elluviimise juures on oluline vahetu tagasiside (klientidelt, kolleegidelt…). Selleks et entusiasmi hoida, leppige kolleegidega kokku, et igaüks pakub välja näiteks viis uut ideed, kuidas kliendi tähelepanu köita.

Mida teha, kui asi ei edene eriti?
Kui tegutsemine ei ole siiski oodatud ärilist tulemust kaasa toonud, siis võtke aeg maha ja arutage, mida ja kuidas saaks paremini teha. Rõhuta, et pole olemas ebaõnnestumisi, on vaid tagasiside.

Kuidas võtta õnnestumistest maksimum?
Õnnitle ennast ja kolleege iga väiksemagi õnnestumise puhul: tähistage seda, patsutage üksteisele õlale ja olge tänulikud. Mõtle selleks puhuks välja mõni tore rituaal. See loob positiivse meeleseisundi ja aitab tulevikus sujuvamalt uusi ideid realiseerida.

Idee elluviimise etapid ja soovitused:

* Fookus – mis on kõige tähtsam
* Ressursid – mida saan kasutada
* Õnnestumised – analüüsi varasemat edu
* Erioskused – milles ma hea olen
* Sunni ennast – tekita pöördumatu vajadus tegutseda.
* Sea tähtaeg – konkreetne kuupäev, milleks ülesanne on täidetud.
* Eksperimenteeri – õpi jooksvalt tegutsemise käigus.
* Elimineeri ebaoluline – vabane sellest, mis ei vii edasi.
* Tükelda – jaota eesmärk selgeteks sammudeks.
* Täna südamest teisi tunnustuse eest.
* Märka head ka rasketes olukordades.
* Mõtle positiivselt.
* Pane kirja, millesse sa usud.
* Selged mõõdikud edu hindamiseks.
* Säti kõrgemad eesmärgid.
* Ära loobu – vii asi lõpuni
* Pole olemas ebaõnnestumisi, on vaid tagasiside.

Lugu ilmus Directori 2011. aasta septembrinumbris

VELLO RÄÄK: gepardi, gnuu ja hüääni lugu

Gepard on savanni kiireim ja ka üks kõige võimsamaid kiskjaid.  Harva pääseb gnuuantiloop oma kurvast saatusest, kui gepard on ta välja valinud ning jälitama asunud. Aga mitte alati ei saa gepard mahamurtud loomast kõhtu täis süüa. Mõnikord peab ta taanduma lõvi ees. Nii mõnigi kord tuleb alla vanduda ka sellisele äbarikule nagu… hüään. Võitluses üks ühe vastu peaks gepard hüäänist üldjuhul kergesti võitu saama. Aga kui hüäänid tulevad näiteks kümnekesi, on gepardil targem saak hüäänikarjale loovutada.

Võimalik, et gepard märkas hüäänikarja, kuid ei pidanud nende kohalolu oluliseks. Olles keskendunud ainult nõrgima gnuuantiloobi leidmisele, ei pööranud ta hüäänidele õigel hetkel tähelepanu. Ning ei muutnud oma algset tegevusplaani. Ehk teisisõnu: ei loonud erinevate arengute puhuks oma stsenaariume.

Ühe ettevõtte püsimajäämiseks on sama tähtis mitmete stsenaariumitega töötada. Kõige meeldivam on muidugi mõelda kõige positiivsemas toonis. Aga olge valmis ka selleks, et mõnikord ei lähe hästi. Sest siis, kui tulevik on käes ja kõik juba mingis suunas jooksevad, on hilja jooksmist alustada. Eeltöö peab olema enne tehtud.

Regulaarselt tuleks mõelda sellele, millised on riskid, mis su äri mõjutavad. Gepard näiteks peab vaatama, et peale hüäänide veel lõvi lähedal pole; et ta gnuud taga ajades järsakult alla ei kuku; et ta küti kuuli ette ei satu jne.

Elutähtis ei ole mitte aru saada, kuidas on olukord praegu, vaid hinnata, milline on see natukese aja pärast.

Teine sama tähtis asi  on organisatsiooni võimekuse tõstmine. Gepard peab veenduma enne rünnakut, kas ta käpad on terved kiireks jooksuks; kas ta saba on korras tasakaalu hoidmiseks; kas ta lihastoonus on piisavalt kõrge…

Organisatsioon peab olema proovikivideks valmis. Strateegitsemisel pole mõtet, kui organisatsioon on mäda. Annad stardi, ja kõik kukub laiali. Sest inimestel puuduvad oskused, teadmised ja kogemused sellises olukorras käitumiseks.

Nii et arenda ja õpeta oma inimesi. Arenda ka süsteeme, struktuure ja protsesse. Ole valmis erinevateks tulevikeks ja kui võimalus tekib, ära kõhkle!

Vello Rääk on konsultant ja õppejõud

Kiireim ülevaade ning suurim valik Eesti juhtimiskoolitajatest – see on juhtimiskoolituse päev KOOLITUSTREFF 2012

14. veebruaril toimuv Juhtimiskoolituse päev, uue nimega KOOLITUSTREFF 2012, annab Sulle võimaluse kokku panna just endale sobivatest teemadest koosnev programm.

Hea ülevaade sellest, mis koolitusturul toimub.

Vali, mida tahad, ja õpi palju jaksad!

  • 6 saali, 40 koolitajat, nii vanad kalad kui uued tulijad.
  • Juhid ja juhtimine, müük ja tulemus, motivatsioon ja areng jpm.

Eesti parimad juhtimiskoolitajad esinevad juhtimis- ja organisatsiooniarendusteemaliste loengutega ning viivad läbi seminare. Koolitajad on ise valinud teemad, mis on nende arvates praegu organisatsioonide, juhtide ja töötajate jaoks kõige olulisemad. Sina aga nopid välja need teemad, mis just Sulle kõige tähtsamad on.

KOOLITUSTREFF 2012 värskendab Su arusaamasid, annab uusi ideid ja vaatenurki ning aitab Sul oma meeskonna jaoks prioriteete seada. Samuti lihtsustab see valikut, milliseid koolitajaid ettevõtte arendamiseks appi võtta.

KOOLITUSTREFF 2012 toimub 14. veebruaril Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses. Teemade ja esinejate, samuti registreerimise kohta leiad täpsemat infot Pärnu Konverentside kodulehelt www.konverentsid.ee.