Minu kogemused Nepali kloostrist Mida äri jaoks budismist õppida?

Mikk Tamme on töötanud Asper Biotechis ja Regios, õppinud äri ja majandust Stockholmi kõrgemas majanduskoolis nii Riias kui Londonis, Peterburis ja Singapuris. Ta on pikki kuid maailmas ringi rännanud. Kõige mõjusam kogemus on olnud aga budistliku filosoofia ja meditatsiooni kursusel osalemine Nepali kloostris. Kuidas ta nüüd ärile vaatab, sellest ta siin räägibki.

**

See on paras julgustükk, kui võtta Eestis ette teema, mis on kas või kaudseltki seotud religiooniga. Arvab ju enamik meist, et meie küll millessegi ei usu. Kui aga lähemalt mõelda, siis usume ju näiteks paberisse, mida rahakotis kaasas kanname; numbritesse, mida pangaportaalid näitavad; enamjaolt teadlaste ütlustesse, ajakirjandusse ning vahel isegi riigijuhtidesse. Kõik see ju on usk.

Sattusin pooljuhuslikult Nepalis budistlikku kloostrisse, kus toimus lääne inimestele mõeldud kuuajaline budistliku filosoofia ja mõtluse või meditatsiooni kursus. Mind üllatas, kui palju selles eluõpetuses või filosoofias meie igapäeva(äri)elus kasulikku teadmist on. Enamasti oli tegemist üldteada-tuntud mõtetega, mida inglise keeles kutsuksime common sense või mille peale paljud ütleksid ilma pikemalt süvenemata: “Ah, see on ju loogiline, ma tean seda.”

Kõik oleneb vaatenurgast

Aeg-ajalt on meil kombeks küsida, kuidas selle või teise asjaga siis tegelikult on. Või minna konverentsile ning kuulata tuntud esinejat ning uskuda, et tema saabki meile öelda, kuidas tegelikult turundust teha. Sama oli koolis ja ülikoolis – tundus, et nii mõnigi õppejõud või raamat oskas öelda täpselt, mida peaks mõnest nähtusest arvama.

Vahel kui lähme tülli mõne töökaaslasega, keegi petab meid või teeb isegi meie suhtes midagi kriminaalset, on meil kombeks olla (tihti õigustatult) pahased ja öelda, et küll on tegemist halva inimesega. Kuid budistliku maailmapildi kõige võimsamaid mõtteid on sellise kindla reaalsuse, kuidas asjad tegelikult on, puudumine. Kõik oleneb vaaternurgast.

Mul on üks endine töökaaslane, kes oli oma alal kõva tegija, kuid tal oli soov teiste arvelt edasi liikuda. Meie koos töötamise ajal päädis see konfliktiga ning minu tunded tema suhtes olid väga negatiivsed. Tundsin, et tegemist on halva inimesega, ja ei saanud aru, miks keegi peaks temaga üldse tahtma koos midagi teha. Kuni hakkasin sellele teemale mõtlema eespool nimetatud vaatenurkade kontekstis.

Jah, tema ja minu huvid olid erinevad ning seetõttu olid tekkinud meil tugevad lahkarvamused. Aga kas ta oli ikka halb inimene? Ta kasvatas mitut väikest last, olles hea lapsevanem ja võttis ette mitmeid projekte, mis teiste elu paremaks teevad. Kui seda suuremat pilti vaadata, siis oli see minu lähenemisnurk temale, mis jättis mulje, nagu tegemist oleks halva inimesega. Ta perekond, sõbrad, paljud teised töökaaslased aga nägid temas teisi külgi ja arvasid, et ta on suurepärane inimene.

Just samamoodi on meie arvamustega näiteks filmide, reklaamide, dokumentide, esitluste ja kõige muu kohta. Mõni inimene peab näiteks presentatsiooni, kus on 72punktise tähesuurusega kirjas paar sõna, väheinformatiivseks või isegi mõttetuks. Aga väga nõrga nägemisega inimese arvates on see ettekanne lausa geniaalne. Eriti hästi tulevad need olukorrad välja avaliku elu tegelaste, näiteks poliitikute puhul.

Ma tean ju meediast ja sõpradelt, et Andrus Ansip pole osanud valitsust juhtida ning Edgar Savisaar on korrupeerunud. Kõik räägivad seda ning mul tekibki vaimupilt, et just sellised nad ongi kogu aeg. Kuid kas pole võimalik, et neil on veel palju muid omadusi? Selliseid, mille tundmisest mul kasu oleks? Kas ma oma ühekülgse eelarvamusega nende suhtes ei summuta mitte võimalust õppida või avatud mõttega diskussioonile läheneda?

Märkamatult on mul kombeks omistada inimestele, asjadele, nähtustele, ideedele kindlad sildid. Uskudes, et tegelikult nii ongi. Tihti seda endale teadvustamata. See aga võib osutuda vigaseks arvamuseks, sest kõik sõltub taustsüsteemist, olukorrast, minu enda suhtumisest ja motivatsioonist.

Minu suuremaid õppetunde budistlikust filosoofiast on arusaam, et meil kõigil on oma vaatenurk (vahel ka mitu), mille tugevusest võib mul teadlikkus puududa. Praktilise hakkamasaamise pärast tuleb aeg-ajalt oma kogemust üldistada, kuid selle juures tasub alati meeles pidada, et see on üks vaatenurk, üks teooria, üks suhtumine…
Täisversiooni loe Directori suve numbrist.

7 suurt viga turunduses

Seminar, saalis kolmkümmend ettevõtjat. Anu-Mall Naarits palub käe püsti tõsta neil, kes ei ole teinud vähemalt ühte seitsmest turundusveast, mis seinal kirjas. Käe jätab tõstmata vaid üks inimene ja sedagi põhjusel, et ta polnud veel ettevõtlusega alustanud. Millised need vead on ja kuidas neid vältida, räägib Anu-Mall ise.
***
Nimekiri suurematest vigadest:
Liiga lai ja ebamäärane sihtgrupp.
Pakutakse sedasama mida teisedki.
Turundussõnum on arusaamatu ja reklaammaterjalid ei müü.
Pakutakse liiga palju eri tooteid.
Tehakse reklaami, mis ei too kontakte.
Teenindus ei ületa klientide ootusi.
Turundustegevust ei planeerita ega mõõdeta

Aga nüüd kõigest järjekorras…
Sihtgrupi kitsendamine on Eestis valuline teema. Me teame ju küll teoorias, et väikeettevõtetel on otstarbekas keskenduda kitsale kliendivajadusele, kuid ikka vajume laiali kartuses, et turg ei kanna spetsialiseerumist välja. Samas teame aga, et elujõulised on ikka need väikesed, kes on suutnud oma sihtgruppi piirata.

Hea näide on Timm, edasipüüdlik noor ettevõtja, kes toob maale Noblessa kööke. Pärast aasta tagasi toimunud turunduskoolitust jõudis ta arusaamisele, et tema sihtgrupp on liiga lai – see tähendas, et tema professionaalne köögimööbel oli otseses hinnakonkurentsis kõikide teiste pakkujatega. Timmil oli julgust klientuur kitsamaks tõmmata – ta suunas oma tooted neile, kes ostavad teist või kolmandat kööki ning on oma kogemusest aru saanud, missugune on nende jaoks sobiva funktsionaalsusega köök. Tänu sellele sai Timm ka täpsustada oma turundussõnumit ning tõi mööblimüüjatele ülimalt keerulisel ajal oma ettevõtte kasumisse.

Tihti saab sellest esimesest probleemist kohe alguse järgmine: kuna sihtgrupp on liiga lai ja hõlmab erinevaid vajadusi, siis tundub, et võimatu on leida seda ühte eristumise kohta, mis on kõikide klientide jaoks võrdselt oluline. Sellega kaasnev häda on see, et ei osata keskenduda kliendi jaoks kõige olulisemale.

Nii tuuakse välja kümmekond argumenti, kuid kliendile ei jää sellest tavaliselt mitte midagi meelde. Näiteks kui mõnes piirkonnas soovitakse turistide arvu kasvatada ning jaotatakse turg vaid välis- ja siseturistideks, siis on sihtgrupp nii ühel kui teisel puhul liiga lai, ükskõik kummale ta ka ei keskenduks. On ju siseturistide hulgas lastega peresid, kes tahavad soodsalt ja huvitavalt puhata; romantilist nädalalõppu ootavaid paare, loomelaagrites stressi maandavaid kontoriinimesi, samuti konverentsikülastajaid, kellele on vaja kiiret netiühendust ja mugavat kohta sotsiaalseks suhtlemiseks; tudengitest peoloomi, spordifänne, kes otsivad korralikku staadionit ja valgustatud suusaradu ning palju teisi eri vajadustega gruppe.

Ükskõik kuidas sa ennast ka ei positsioneeri, jääb laia määratluse „siseturist“ puhul see ikka liiga üldiseks ja ei lähe tegelikult mitte kellelegi korda. Kui aga hirmust üle saada ja keskenduda näiteks kõige rajumate tudengipidude korraldamisele, siis oleks korralik regulaarne nädalavahetuse kliendivoog tagatud.

Esimesed kaks probleemi toovad kaasa ka kohe kolmanda:turundussõnumi väljamõtlemine. Turundussõnumid on tavaliselt laialivalguvad, keeruliselt sõnastatud ja üldised, nii et nendest saab heal juhul aru ainult kirjutaja ise. Paljude valdkondade ettevõtted väidavad näiteks, et müüvad lõppude lõpuks usaldust. Nii on see kindlustuses, panganduses, konsultatsiooniteenuste ja puhastusteenuste jms puhul, kuid tegelikult ei ole ju usalduse müümine mitte mingi eriline turundussõnum.

Kui konsultatsiooniettevõte aga aitab teha õigeid turundusotsuseid või puhastusteenuste ettevõte vähendab stressi koristamata kodu pärast, siis tundub see meile palju arusaadavam kui lihtsalt usalduse ostmine. Hea näide on turundussõnum, mis töötati välja meie turundusplaani koostamise kursusel. See kuulub advokaatide tööajaarvestuse tarkvara loovale ettevõttele Van Zoig: „Aitame advokaatidel keskenduda põhitööle, mitte tööaja arvestusele“. Samuti on suurepärane näide joogale, tantsule ja seminaridele keskenduva Studio108 sõnum: „Me aitame oma klientidel elada elusamat elu.”

Neljas probleem on tihti toote või teenusepakkumise killustatus. Väikeettevõtjana peame kalliks iga krooni, mida klient meile maksta tahab, ning oleme nõus selle eest tegema kõike mis vähegi võimalik. Nii venibki meie teenuseportfell väga laiaks ja õiget professionaalsust ei teki mitte üheski kohas.

Kui teenuste puhul on kohe järgmine probleem see, et hajali ja mitte kõige professionaalsema valiku puhul on kliendil raske selgust saada, kellele ta meid soovitada võiks, siis laia tootevaliku puhul tekib kohe laovarude juhtimise ja haldamise mure. Tavaliselt ei saada aru ka sellest, mis rolli iga toode kliendi võitmise ja hoidmise seisukohast mängib, ning jäetakse nii hulk võimalusi kasutamata.

Sellise probleemi ees on tihti näiteks juristid, kellelt küsitakse nõu mitmetes valdkondades. Mulle meeldis väga Ingrid Tomson-Kärneri lähenemine SG Õigusbüroost, kes võttis fookusesse kinnisvaraõiguse. See on aidanud luua arvamusliidri kuvandit just selles kitsas valdkonnas ning toonud mitmeid meediakajastusi, mida muidu väikefirmal on peaaegu võimatu saada.

Reklaami tegemine, mis ei too uusi kontakte, on vist kõige sagedasem viga, mida väikeettevõtjad teevad. Tavaliselt ei mõisteta, et reklaami puhul on oluline nii õige sõnum kui ka sobiv kanal. Kui sõnum ei ole nii huvitav, et potentsiaalne klient selle peale kohe reageeriks, siis võib seda levitada ükskõik kui laiades kanalites, kuid tulemust pole. Halvemal juhul lõpeb asi sellega, et kümnetele ja sadadele tuhandetele mittepotentsiaalsetele klientidele e-kirju saatnud väikeettevõtted lülitatakse lihtsalt spämmijate nimekirja. Viimase aja koolitustelt on mulle meelde jäänud Helina Mägi, litsentseeritud LIfeSuccessi konsultant, kes kogub kontakte nii, et korraldab tasuta lühikursusi oma teenuse tutvustamiseks.

Ilmselt ei ole kellelegi uudiseks, et meie teenindus on liiga tavaline. Kui ettevõte ei ole osanud kliendi jaoks vau-efekti kohti ette planeerida, siis neid ka ei juhtu. Ja kui ei ahaa-elamust ei teki, siis pole seda põhjust ka oma sõpradele kiita ja soovitada. Nii ei tule aga uusi kontakte ning lõpuks tuleb ellujäämiseks kõige soodsamat hinda hakata pakkuma. Eestis on minu arvates Imre Kosel erakordne oskus selliseid teeninduselamusi planeerida. Tal on õnnestunud küll tulevärkide, mahlakate roatutvustuste, nutikate serveerimisnõksude ja palju muuga luua vapustav emotsioon, millest kliendil lihtsalt ei saa vaikida.

Turundustegevus, mida ei planeerita ega mõõdeta, ei kuulu küll seitsme surmapatu hulka, kuid ajaraiskamine on see kindlasti. Ei ole ju võimalik õppida, kui eesmärke ei sea ja plaani ei pea. Kust me siis teame, kas ja kus me paremad oleme kui eelmise kampaania ajal?
Ja nüüd väikeettevõtja, palun tõsta käsi, kui tunned nende hulgas ära ka oma vead!
Vt lisaks www.turundusproff.ee

Peter Fisk: pilot fish mõtteviis – suurepärane kasvustrateegia väikeste firmade jaoks

Uute turgude vallutamise ja klientide kokkukahmimise teel loodav kasv ei pruugi olla sugugi kõige parem võimalus. Mõelgem parem sellele, et on võimalik areneda ka viisil, mis ei nõua suurt raha ning mille puhul ei peagi kohe iga hinna eest suureks kasvama. See on pilot fish (lootskala) strateegia.

Lootskalad on olendid, kes elavad koos haikaladega, kuid haid neid ei puutu, sest nad teevad koostööd. Täpselt samamoodi on äris. Kui suudad mõne suure tegija külje alla pugeda, ei olegi tarvis raha ja aega omaenda brändi arendamisele kulutada. Sest sa kasvad suure kalaga koos.

Näiteks selline firma nagu Golla hakkas õmblema mobiiltelefonide kotte. Nokia inimestele need meeldisid ning firma hakkas neid oma telefonide juurde pakkuma – nüüd on ta maailma suurim elektroonikatoodete aksessuaaride tootja.

Küsimus on muidugi selles, kuidas suure haikala tähelepanu võita. Kõige tähtsam on läbi mõelda, kuidas sinu toode või teenus suure haikala toodet või teenust paremaks teeb.

Nii et ärme võitleme haidega. Mõtleme parem, kuidas nendega koos ujuma õppida.

5. mail pidas tuntud konsultant ja kirjamees Peter Fisk Sampo panga Liidrite Foorumil „Värskesse vette“ oma pilot fish strategy maailma-esmaettekande. Ülal on lühikokkuvõte sellest.

Häid äriideid nagu Vändrast saelaudu

eeks oma firma, aga pole head ideed? Sa vajad vaid veidi rohkem fantaasiat! Ajakiri Inc on kokku korjanud Ameerikast hunniku ideid, esimesel pilgul veidi veidrad, aga kelle asi see on! Siin on mõned neist:

1. Alibi Network. Täiuslikus maailmas sa ju ei valeta oma abikaasale selle kohta, kus sa viibisid möödunud reede hilisõhtul. Meie ebatäiuslikus maailmas korraldab see firma sulle alibi.

2. Climax Gentleman’s Club. Kiire ja mugav, drive-in stripielamus autost välja tulemata.

3. eNthem. Kui tahad oma firmale korporatiivse hümni tellida, siis palun – neil meestel on juba noodivihik ootamas.

4. Rescue Critters müüb koduloomade mannekeene loomaarstidele treenimiseks, samuti loomaarmastajatele, kes soovivad harjutada suult koonule kunstlikku hingamist.

5. Sniff Dogs. Nemad on spetsialiseerunud sellele, et kontrollida üle sinu teismelise lapse tuba, ega seal juhuslikult narkootikume peidus pole.

6. SomethingStore. Maksa 10 dollarit ja nad saadavad sulle selle eest midagi koju. Ainult nad ei ütle, mis see on.

7. Tiger Time Lawn Care. Muruniitmine puhuks, kui vajad midagi enamat. Daamid lükkavad enda ees muruniitjat ning kannavad ühtlasi bikiine.
8. Yelo. Pakuvad suurlinnade pintsaklipslastele 20-40minutilisi kiireid unepause.

9. Sarah’s Smash Shack. Prozac ja massaaž on nõrkadele. Tõsised tegijad maandavad oma stressi spetsiaalse lauanõude komplektiga, mida saab vastu seina pilduda.

Allikas: Inc, April 2009

Mis on tähtis, kui otsustad ettevõtjaks hakata

Siin on paar lihtsat tõde, mis aitab sul oma äri asutamisest rõõmu tunda ja mille on avaldanud viimane Management Today. Toome valiku neist sinuni.

Ära unusta kirge
Kui sa teed midagi, mis on sulle hingelähedane, siis on suurem tõenäosus edu saavutada. Ja sa ei pea kunagi kartma, et kaotad asja vastu huvi.

Kas su vaim on ikka valmis?
Kõik inimesed ei olegi äriks loodud. Mõtle, kas sa ikka suudad töötada vahetpidamata ööd ja päevad, sest oma äri ajades sa kell viis õhtul stepslit seinast välja tõmba. Pikad ja pingelised tööpäevad on äri alustamisel paratamatus.

Tee kodutöö ära
Sul võib ju suurepärane idee olla, aga kas see tegelikus elus töötab? Enne kui jätad senise töö, proovi seda äriideed elus katsetada, kui vähegi võimalik. Aga ära asja peensusteni lihvi, muidu ei alusta sa oma äriga iial.

Räägi inimestega
Mõistlik on rääkida nendega, kes on palgatöölt oma ärisse läinud. Küsi, mis neile selle juures meeldib, ja ka seda, mis ei meeldi või milleks nad valmis ei olnud.

Plaanimine on tähtis
Äriplaan peab vett pidama, sest viletsa plaaniga petad iseennast veel rohkem kui teisi. Ilma läbimõeldud tegevusplaanita pole võimalik ka väljastpoolt rahastamist saada.

Ole ebaõnnestumisteks valmis
Äri ei ole sprint, see on maraton. Pettumusi ja ebaõnnestumisi tuleb hulgi. Aga ära muretse – see on normaalne.

Allikas: Management Today, jaanuar 2010