Inimesed jagunevad oma tüübilt Puhhideks, Notsudeks, Jänesteks ja Iiahiteks. Tark juht teab, mis neid käitumises ja mõtlemises eristab, ja arvestab sellega. Planeerimise, organiseerimise, kontrollimise jms kõrval on aeg-ajalt mõistlik tegeleda mittejuhtimisega, soovitab Aira Tammemäe.
Näide elust
Jänes läheb ühel esmaspäeval juhi kabinetti sooviga arutada järgmisel reedel toimuva kliendipäeva üksikasju. Umbes kümne minuti jooksul on Jänes jõudnud esitada rohkem kui kümme küsimust, millest pooltele ei oska juht vastata, aga lubab lähipäevil vastuse hankida.
Lõpuks küsib Jänes: „Ja mis me päeva lõpus nende õhupallidega teeme?“
Selleks ajaks on juht juba häiritud ning vastab tõredalt: „See on pisiasi, millele hetkel ei ole mõtet keskenduda.“
„Kuidas ei ole?“ tõstab nüüd Jänes omakorda häält, „sellised asjad tuleb ikka varem läbi mõelda, muidu istun ma nende õhupallidega poole ööni seal.“
„No ma ei tea, torka katki või lase lendu või mis iganes,“ pakub juht tüdinult.
„ Kuidas sa saad niimoodi meie üritusse suhtuda!“ ärritub Jänes üha enam. „ Kas sa üldse tead, kui palju aega võtab saja õhupalli katki tegemine? Selle peab ju ometi ajakavasse sisse planeerima.“
„Oh jumal hoidku, ma tegelen nende õhupallidega siis ise,“ ärritub ka juht.
„Nii siis raisataksegi meie firma raha!“ ütleb Jänes, tõmbab huuled kriipsuks ja astub juhi kabinetist minema.
Raamatus „Inimtüüpide maagiline maailm“, mis jõuab müügilettidele selle kuu alguses, on juttu nelja inimtüübi maailmast. Kirjeldused on algselt pärit Fritz Riemannitõsiteaduslikust isiksusetüpoloogiast, mida sümboliseerivad „Karupoeg Puhhi“ neli tuntud tegelast: Puhh, Notsu, Jänes ja Iiah.
Need neli tüüpi toimetavad igapäevaselt meie meeskonnas, elavad meie kodus ja suure tõenäosusega oled sinagi üks nendest. Igaühel neist on komme näha maailma pisut omapärase nurga alt, nad kasutavad oma keelt ja kipuvad vinti üle keerama eri põhjustel, nii nagu on erinev ka nende motivatsioon. Muidugi tekitavad need erinevused konflikte nii inimese sees kui inimeste vahel. Nii et juhil on tark neid erinevusi teada.
Näide elust
Iiah ja Puhh arutavad uue tootmisliini käivitamisega seotud probleeme. Masinate lahtipakkimisel selgus, et loogilises järjestuses tooteliini paigutamisel jääb viimasele spetsialistile üks ruutmeeter tööpinda, mida on ilmselgelt vähe. Vaja on nuputada, kuidas masinad ruumis ümber paigutada.
Puhh on esitanud juba kümneid ideid. Iiah vaikib, sätib plaani ikka ühte ja teistpidi ning reageerib Puhhi ettepanekutele kulmukortsutusega. Lõpuks pakub Puhh, et teeme sinna tagumisse seina ava. Siis saab Iiahil mõõt täis ja ta käratab: “Ole ometi natukene aega vait ja lase mul mõelda!“
Puhh solvub ja teatab omakorda, et tema enam ühtegi ideed välja ei paku, kui Iiah ainult enda lahendusi õigeks peab.
„No hästi,“ asub nüüd Iiah omakorda rünnakule. „Räägi, mismoodi sa seda augu tegemist ette kujutad.“
„Mis seal siis teha, kutsume remondibrigaadi kohale ja nad teevad selle päevaga ära.“ „Lõikavad päevaga raudbetoonseina sisse augu, ehitavad uue karkassi, soojustavad ja viimistlevad?“
„See on nii väike pind, et seda ei ole vaja soojustada.“
„Kuule, vahel mulle tundub, et sa ei saa üldse aru, mida sa räägid. Selle seina taga on muide külmhoone.“
„Ongi hästi, saab otse liinilt toodangu külmhoonesse saata,“ vastab Puhh.
Karupoeg Puhh ja kuues juhtimistegevus
Olin juba 15 aastat juhina töötanud (lugenud muuhulgas läbi umbes sada tuhat lehekülge eriti tarku raamatuid ning teinud läbi sada eksamit väga tähtsate tunnistuste saamiseks), kui mulle sattus taas kord kätte raamat Karupoeg Puhhist ja tema sõpradest.
Mitmed asjad läksid kohe õigesse paika (kus nad muidugi kogu aeg olidki olnud) ning mitu keerulist küsimust sai paugupealt vastuse. Näiteks avastasin ma sel päeval kuuenda juhtimistegevuse, mittejuhtimise või nagu Christopher Robin ütleb, mittemidagitegemise olulisuse juhi töös. Sellest päevast peale meeldib mulle Puhhi, Iiahi, Jänese ja Notsuga aeg-ajalt koos hommikust süüa, neile oma tööjutte rääkida ja vahel mõne eriti keerulise inimese kohta nõu küsida.
Kõikide tähtsate juhtimistegevuste (planeerimine, organiseerimine, kontrollimine jms) kõrval on aeg-ajalt mõistlik tegeleda mittejuhtimisega. Astu lihtsalt paar sammu kõrvale ja vaata oma meeskonda sellisena, nagu Christopher Robin nad ühel päeval välja mõtles. Ilma, et prooviksid kohe midagi arendada või muuta.
Miks just „Karupoeg Puhhi“ tegelased?
Selleks on kolm olulist põhjust. Esiteks on targad juhid ära unustanud, et paljusid asju siin elus ei tasu väga tõsiselt võtta. Vahel on kasulik pisut ringi vaadata ilma, et peaks kohe midagi otsustama, organiseerima või kontrollima. Karupoeg Puhhi tegelased aitavad juhil isiksusetüpoloogiat mõista veidi mängulisemas võtmes.
Teiseks on juhil eri inimtüüpide tundmisest küll kasu ja seda võib uurida tõsiteaduslikult, kuid sel juhul peab arvestama mõnede hirmsate avastustega. Ma ei ole kindel, kui innustav on ikka tõdemus, et kaldud inimtüübilt olema skisoidne või depressiivne isiksus, või mõelgem veelgi „toredamale“ keelekasutusele näiteks Freudi puhul.
Kolmandaks ei saa ju ometi eeldada, et juhid kõikide muude oluliste asjade kõrvalt veel isiksusepsühholoogiasse süveneksid. „Karupoeg Puhhi“ tegelaste kasutamine eri inimtüüpide sümbolitena võimaldab liigutada informatsioonist koos Puhhi, Notsu, Jänese ja Iiahi tegelaskujudega ning inimtüüpide maagiline maailm avab üsna lihtsalt oma ukse igaühele.
Emotsioonide juhtimine keerulistel aegadel
Emotsioon on seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne). Seda tajutakse mingi tundmusena ja see tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.
Just siin tulevadki mängu eri inimtüüpide maailmad. Tundmused, mis ühetaoliste olukordade puhul käivituvad, on inimeseti erinevad, samuti nagu nende tundmuste tähtsus. Neid erinevusi võib juht üldjoontes tundma õppida.
Isiksusetüüpide kiiksud avalduvad kõige selgemalt olukordades, mis on nende jaoks uued ja tundmatud. Inimene kipub sel juhul vinti üle keerama ning kasutab oma spetsiifilisi toimetulekumehhanisme, mis ei pruugi olla ümbruskonna jaoks just kõige meeldivamad. Võib arvata, et viimase aasta jooksul on kõikidel juhtidel tulnud muuhulgas tegeleda ka emotsioonide juhtimisega.
Näide elust
Juht: “Eile oli meil järgmise aasta eesmärkide püstitamise esimene koosolek. Loomulikult läks tuliseks vaidluseks nagu alati. Pooled osalejatest olid selgelt rahulolematud, kuna järgmisel aastal on eesmärke täita väga keeruline ja keegi ei tea täpselt, mis juhtuma hakkab. Pidin paar korda nende emotsioonide ohjamiseks kõva häält tegema.
Järgmistel päevadel tundus mulle, et Notsuga on midagi lahti. Ta käis kontoris ringi, silmad maas, teistega peaaegu ei suhelnud ja kui ma korra püüdsin temalt uurida, mis lahti, siis hakkas ta mind lihtsalt vältima. Kutsusin ta lõpuks enda juurde ja küsisin otse.
„Ei midagi, kõik on korras,“ vastas ta, aga sellise häälega, mis jättis vastupidise mulje. Proovisin selgitada, et tahan teda aidata ning saan seda teha siis, kui tean, milles on asi. „Mul on kõik hästi, ausõna,“ ütles Notsu ja ma nägin, kuidas tal pisarad silma valgusid. Nii meie jutuajamine lõppeski: Notsu jooksis nuttes minu kabinetist minema ja mulle jäi väga halb tunne, nagu oleksin mina ta nutma pannud.“
Sellised olukorrad on Notsude puhul tavalised. Mis tegelikult juhtus? Koosolekul avaldasid tõesti mõned töötajad valjuhäälselt oma nördimust ja läksid kohati hinnangutes üle hea käitumistava piiri. Kui peaaegu kõik olid juba ennast emotsionaalselt välja elanud, tekkis hetkeks vaikus ja siis ütles Notsu, et ka tema arust ei ole neid eesmärke võimalik täita.
Selle pausi kasutas omakorda ära juht, kes ütles tiimi korralekutsumiseks umbes nii: „Kui te tahate oma arvamust väljendada, siis käituge nagu täiskasvanud inimesed. Põhjendage, miks ei ole võimalik eesmärke täita, ärge lahmige ja süüdistage. Mul on teie pärast häbi.“
Loomulikult mõtles juht eelkõige eelnenud sõnavõttudele ja Notsu repliik läks tal mõttes oma korralekutsuvat lauset konstrueerides hoopis kõrvust mööda. Notsu aga omakorda tundis, et juht tõstis häält just tema peale. „Miks ta pidi nii halvasti ütlema?“ mõtles omakorda Notsu ja see mõte tegi talle väga haiget.
Puhh, Notsu, Jänes ja Iiah räägivad eri keelt ja kasu, mis juht isiksusetüüpide tundmisest saab, seostubki n-ö keeleoskusega. Kui Jänes ütleb, et kümned kliendid helistavad ja soovivad oma lepingutest loobuda, siis tähendab see midagi muud kui Puhhi sama lause. Kui astud möödaminnes Iiahi laua juurde, et visata pilk peale tema töödele, siis tähendab selline soov tema jaoks hoopis midagi muud, kui sina mõtlesid.
Seega tuleb suheldes lähtuda sellest, mida üks või teine asi nende keeles tähendab, mitte jonnakalt oma keelt peale suruda ja eeldada, et juhi roll annab selleks õigustuse. Annab muidugi, aga tulemus võib olla oodatule hoopis vastupidine.
Juhid, ja nagu minu uurimustöö käigus selgus, ka psühholoogid, mängivad valdavalt Jänese hoolikalt planeeritud ja korrastatud urus. Isegi juhul, kui nad ise inimtüübilt tegelikult Jänesed ei olegi, tundub ainuõige kasutada neid töövahendeid, mis on kindlad ja läbiproovitud (nt viis klassikalist juhtimisfunktsiooni). Tegelikult on inimtüüpide maailm hoopis mitmekülgsem.
Director 