Indrek Neivelt: miks kõik läks nii, nagu ta läks, ehk mida meil on viimasest kriisist õppida

Kuidas saab nõnda olla, et valitsus on tubli, keskpank on hea, aga ometi sattus Eesti majandus maailma viie suurema kukkuja sekka, küsib pankur ja majandusmõtleja Indrek Neivelt. Maailmas räägitakse palju kriisi õppetundidest ja tehakse uusi seadusi. Meie oleme maailmas viie suurema kukkuja seas ja kõik on rahul. Ka kriisiõppetunnid jõuavad seadustesse Brüsselist, mitte meie omal eestvedamisel.

Eilsel advokaadibüroo Raidla, Lejins & Norcous seminaril võttis Neivelt kokku õppetunnid pangandusele, mida viimane kriis on andnud. Ta rõhutas siiski, et tema eesmärgiks pole süüdlaste otsimine, vaid diskussiooni algatamine teemal, mida peaks teisiti tegema, et sellist olukorda vältida.  Või kui enamik on rahul sellise poliitikaga, kus buumi ajal antakse hoogu juurde ja languse ajal süvendatakse veelgi langust, siis ka seda on hea teada.

Esimene õppetund: alati peab olema vastutaja
Kes vastutab ülelaenamise eest, kas kommertspangad, Eesti keskpank või hoopis Rootsi Riksbanken? Elanike ja ettevõtete laenukoormus kasvas aastas mahus, mis oli võrdne 30% sisemajanduse koguproduktiga ja jooksva konto puudujääk  oli 17 % kogutoodangust. Ja laene muudkui köeti edasi. Tundub, et Eesti keskpank vaatas Rootsi pankuritele alt üles ja arvas, et nood teavad pangandusest rohkem – mis me siin ikka reguleerime. Aga see on halb mäng, kui kohtunik on küll olemas, kuid ei vilista kunagi.

Teine õppetund: laenu tuleb anda neile, kes suudavad selle tagasi maksta
Kord laenuasju ajades küsisin, miks minu kaheaastase käenduse puhul on marginaal 4% ja põllu peale ehitatud majade ostmisel pakutakse 0,5% marginaali kolmekümneks aastaks. Sain sellise loengu osaliseks, millest ma midagi aru ei saanud. Ütlesin siis pangatöötajale, et tal veab, et ma enam pangajuht ei ole, muidu ta ei töötaks enam siin! Pangas töötasid maatriksid ning terve mõistus kadus täiesti ära. Laenu antakse ikka kassavoo järgi, mitte tagatise vastu.

Kolmas õppetund: unustati ära, et võlakiri peab olema võrreldes laenuga vähem riskantne.
Kui pank laenu ei andnud, läks inimene sama maja teisele korrusele. Siis tehti võlakiri ja müüdi see samas majas privaatpanganduse portfellihaldureile maha. Kui ma nägin nende firmade nimesid, kellele pank oli võlakirjad teinud, olin väga ehmatanud. Ajal, mil mina veel laenukomitees olin, ei oleks enamik neist laenu saanud. Aga siis paar aastat hiljem tehti neile võlakirjad, mis teooria järgi peaks olema kõrgema riskiga instrumendid.

Neljas õppetund: aktsiate väike likviidsus läheb kalliks maksma
Kui võtta firma aktsiate tagatisel laenu, on väga kerge nendest ilma jääda. Vähelikviidse aktsia hind võib muutuda väga odavaks. Väikeste käivetega lähevad hinnad üles ja kukuvad ka alla. Eestis on paljude aktsiate hinnad langenud mitu korda. Oletame, et kui kellelgi oleks olnud aktsiahinnast kolmandiku võrra laen, siis on üsna tõenäoline, et ta oleks oma aktsiatest ilma jäänud.

Mina ei soovita aktsiaid pantida.

Viies õppetund: börsileminek toob kaasa peidetud kulud
Mitmed väikesed tegijad noteerisid oma võlakirjad börsil, aga ei arvestanud, et see on kallis lõbu, kuna lisaks otsekuludele lisanduvad varjatud kulud. Pressiteated, aruanded, vastavate töötajate palgahoidmine. Börsil toimetavad firmad saavad eriti suure tähelepanu osaliseks just väikeses ühiskonnas, kus börsifirmasid on vähe.

Rohkem tuleks kasutada pangalaene. Sel juhul ei pea sa ka nii palju infot oma firmast välja andma.

Kuues ja olulisim õppetund: vale boonussüsteem
Pankades loodi lühiajalised boonussüsteemid olukorras, kus võeti pikaajalisi riske. Ja need kaks asja ei sobi kokku. Kuidas seda ravida? Ainult omanikutunde kaudu. Perefirmade pikaajaline nägemus on börsifirmade kvartalikapitalismist parem.

Andro Kullerkupp: iga venitatud päeva võrra jääb kasvuperiood lühemaks

Majandusteoreetikute hinnangul on majanduskasvu tsükkel 7–10 aastat, nii et järgmine tagasilöök tuleb eeldatavasti vahemikus 2016–2019. Seega lühendab iga viivitatud päev kasvuperioodi mistahes ettevõttes. Kui 2009. aasta on osutunud läbimurdeaastaks, siis järgnevad paar aastat sobivad pikaajalise kasvu ettevalmistamiseks.

Strateegiaid planeerides soovitan jätkuvalt rõhku panna ekspordile või õigemini rahvusvahelistumisele. Pole mingit põhjust tunda aukartust ka suuremate turgude ees – fakt on see, et umbes 98% Euroopa ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega, nii et eestlased on võimelised nendega võrdväärselt konkureerima ja isegi neid üles ostma. Samuti soovitan aktiivselt kasutada EL toetusi, sest neid on saadaval nii ekspordi- kui ka tootearenduse jaoks.

Andro Kullerkupp on Vertex Consultingu asutaja ja juht

Strateegiakonsultant Priit Karjus: lausa müstiline, kuidas usutakse, et firma heast peast kasvama hakkab

Nüüd, kus asjad tunduvad paremuse poole minevat, on ülim aeg mõned põhitõed üle vaadata. Üks sellistest põhitõdedest on järgmise kolme aasta majanduseesmärkide mudel.

See on täiesti müstiline – paljud firmajuhid on riputanud numbrid seinale, aga tegelikult ei tea, kust ja kuidas need täpselt tulema peaksid. Tee eesmärgini on puudu. Puudub selge pilt sellest, millistelt turgudelt ja milliste tegevustega kavatsetakse eesmärk kinni püüda. Selline “klaasist maja” tuleb teha kogu järgmise kolme aasta vaates. Sellega tõestame oma soovide realistlikkuse.

Kui hakkad seda teed samm-sammult lahti kirjutama, siis avaneb sinu äri tõeline olemus. Viimased kogemused näitavad, et suur eesmärk võib selle tulemusena isegi tuntavalt ülespoole nihkuda!

Nii et igal juhul on mõistlik see etapp läbi teha. Kui tahad näiteks oma turuosa kasvatada, aga turg ei kasva, siis pead selle ju kellegi käest ära võtma. Aga kohe tekib küsimus, millega sa võtad.

See on ülihea planeerimise ja enesekontrolli mudel. Iseenesest lihtne tegevus, aga muidugi peab arvestama, et need küsimused, mida sa eneselt pead küsima, on tihti ebamugavad.

Priit Karjus on Ajutrusti strateegiline nõustaja ja juhtiv partner

Riina Varts: oled ettevõtja? Siis ära põe, kui teistel läheb paremini kui sinul

Mida öelda ettevõtjale, keda masu on alles nüüd täiega tabanud, samal aja kui mõnel on hakanud juba hästi minema?
Kui oled ettevõtja, siis peadki igal hommikul ärkama mõttega, et pidu võib otsa saada. Jah, mõnel ettevõttel lähebki paremini kui sul – tema jaoks on majandus nina üles keeranud. Aga elu ongi selline – asjad ei ole mustvalged. See on sama paratamatu nagu loodusnähtus.
Minu soovitus on, ja vahet pole, kas sa juba said oma laksu kätte või on see sind veel ootamas: ela igat päeva nagu viimast! Ole kogu aeg valmis muutuma. Olen märganud, et just praegu töötavad kõige paremini asjad, mida on suudetud ümber mõtestada. Ja seda ei peaks tegema ainult raske majandusseisu tõttu. See peakski olema olemise viis ja mõte. Kuulata, mida klient tegelikult vajab. Ja muutuda.

Neile, kel on hakanud taas hästi minema, ütlen: ei maksa loota, et nii jääb! Ikkagi tuleb kogu aeg valmis olla selleks, et sul ei lähe enam hästi. Minu jaoks on ettevõtlus valvelolek, pidev kahtlemine, pidev küsimine iseendalt, kas saaks ka teisiti.
Ja paindlikkus! Paindlikkus on võtmesõna. Ellu jäävad need, kes on olnud paindlikud. Need, kes ei tee lõplikke otsuseid, vaid seavad aeg-ajalt kõike kahtluse alla, otsivad paindlikke viise olukorraga toimetulekuks. Sõltumata ettevõtte suurusest, valdkonnast, positsioonist.
Sest kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!

Riina Varts on Eesti Energia personalidirektor, kuid samas ka ise ettevõtja (hetkel küll passiivne), pakkudes konsultatsiooni- ja koolitusteenust.

Meil käis külas Tanel Tarkmees

Directoril on tore tava – kutsume iga kuu toimetusse esinema inimese, kellelt midagi uut teada saada. Kuu alguses käis meil külas Tanel Tarkmees, kes rääkis sellest, mida teha, et su bänner ikka tõhus oleks, toome tema nipid ka sinuni!
1. Jälgi kampaania statistikat – kui sa ei tea, mis su kampaania- või kodulehel toimub, siis on raske hinnata kampaania (bänneri) efektiivsust. Kõige lihtsam lahendus on lisada kampaanialehele Google Analyticsi kood, mis võimaldab detailselt jälgida kõike, mida külastajad sinu lehel teevad, ning eraldi välja võtta iga kasutatud bänneri tulemused.

2. Tooda vähemalt kaks eri bännerit – mitte keegi pole nii tark, et alati õigesti prognoosida, milline bänner töötab paremini. Esimesel päeval katseta nende bänneritega, nii saad teada, kumb paremini töötas.
3. Näita pidevalt oma kaubamärki – bänneril peab kaubamärk või veebiaadress pidevalt nähtav olema. Külastaja näeb seda vaid paar sekundit ja selle aja jooksul peab ta sealt kätte saama kampaania sõnumi ja siduma selle reklaamijaga.

4. Ära dubleeri sõnumit – ära näita kampaanialehel uuesti sõnumit, mida oled juba bänneril näidanud. Rusikareegel ütleb, et külastaja peab 5-10 sekundi jooksul kätte saama olulise info kampaania kohta. Kui dubleerid kampaanialehel sõnumit, mida inimene juba bänneril nägi, siis kaotad väärtuslikud 1-2 sekundit.
5. Klikk pole alati põhieesmärk – kui kampaania puhul pole kõige olulisem interaktsioon, vaid info edastamine, siis kasuta suuri bännereid, kuhu saab targalt mahutada kogu kampaania põhisõnumi (kliki teeb ainult 500 inimest, aga bännerit näeb 50 000).

Tanel Tarkmees on internetiturundusfirma Tarkmedia juht.

Marko Rillo: kehv töökoht on kui kehv perekond

Tööl on mitmeid paralleele pereeluga. Hea töökoht on nagu hea perekond.
Inimesed suhtlevad kui võrdne võrdsega, üksteise suhtes lugupidavalt, koosolemise aega armastades ja koos tegutsemist nautides. Probleemid räägitakse läbi ja proovitakse neist õppida.

Kehv töökoht on kui kehv perekond. Üksteisega ei arvestata, nääklemised on täis teise süüdistamist ja enda õigustamist, teineteise jaoks pole aega ja pere kasvab lahku või ülekäte.

Möödunud nädalal käivitus Eestis elav arutelu laste füüsilise karistamise teemal. Kuigi soovime end pidada arenenud Põhjamaaks, oli näha, et meie ühiskonnas on pea pooled oma kodus selle keskaegse kasvatusviisi veendunud kasutajad.

Kuigi täis kasvades me kolleegidele enamasti kätega kallale ei lähe, on majandus- ja talvestressi märke näha ka paljudel töökohtadel. Karistuse hirmu ja pinget tulemuste saavutamata jätmise pärast on üksjagu. Seega võiksime meeles pidada, et vitsata tulevad paremad tulemused. Nii tööl kui kodus.

Marko Rillo on konsultant ja TTÜ juhtimisõppejõud