Just praegu, 2.-4.novembril toimub Tallinnas Viru Konverentsikeskuses rahvusvahelise maastikuarhitektuuri kongress „Mind the Gap. Landscapes for a New Era“, „Märka tühimikku. Uue ajastu maastikud“, mille üheks peaesinejaks on teadlane, praktiseeriv maastikuarhitekt Antje Stokman. Mis sõnumiga ta siia tuleb, kirjutab Piret Potisepp.
Mida tähistab tühimik Sinu jaoks? Ja kas neid on alati vaja täita?
Kui rääkida tühimikest Euroopa Maastikuarhitektide Föderatsiooni kongressi kontekstis, siis pean silmas tühimikke elukutsete esindajate vahel, kelle vastutada on meie linnakeskkonna kujundamine, ning samuti tühimikke maastikuarhitektide erialas. Tihti pöördutakse maastikuarhitekte poole siis, kui vajatakse “ilusate rohealade eksperte”. Maastikuarhitektid kaasatakse konsultantidena pärast seda, kui linnaplaneerimise ja insenertehniliste lahendustega on jõutud lõpuni ning projekti piirid on paika pandud. Selle seab maastikuarhitektid kahte vastandlikku rolli. Üks võimalus on leppida oma rolliga kui igavikuline kaunistaja, kes järjepidevalt dekoreerib ruume või alasid, mis on ehitisi ümbritsevad jäänukid või süsteemid linna infrastruktuuris. Teine võimalus on aga võtta roll kui alatine keskkonnakaitsja, kes rabeleb selle nimel, et vältida, kompenseerida või vähendada sekkumist maastikesse.
Küsimus on selles, kuidas me jõuaksime olukorda, kus maastikuarhitektidel oleks võimalus teiste elualade esindajatega võrdselt panustada planeerimisprotsessidesse.
Paljudes riikides on probleem selles, et avaliku ja erasektori vahel puudub koostöö maastiku- ja linnakeskkonna projektide planeerimisel ja elluviimisel. Kuidas seda lahendada?
Maastikuarhitektidel on vaja selgeks teha, et nende kaasamine ning maastikuarhitektuuri projektide elluviimine ei tähenda ebavajalike kulude kasvu. Kui näiteks insenertehnilisi projekte peetakse alati vajalikeks, siis maastikukujunduses nähakse tihti majanduslikult ebamõistlikku luksust. Just see on põhjus, miks maastikuarhitektid peaksid kaasa lööma infrastruktuuri projektides, nagu näiteks üleujutustega toimetulek, vihmavee juhtimine, reovee käitlust, teedeehitus. Maastikuarhitektid peaksid aitama samamoodi nagu teiste erialade esindajad välja töötada lahendusi, mis järgivad inimeste heaolul ning moodustaksid terviku ökoloogiliste ja esteetiliste eesmärkidega.
Täispikka intervjuud loe SIIT